esmaspäev, 17. juuli 2017

08.07-15.07

Kuivõrd minu aeg Adamsite peres hakkas läbi saama ja meil oli koos veeta ainult üks nädal, võtsime sellest nädalast kõik. 

Esimene, suur suur saavutus minu jaoks, oli lõpuks Kevini pikima distantsi rekordi ülevõtmine. Me rääkisime sellest mitu nädalat, ma lubasin, et enne kui ma lähen, saab see tehtud ja tehtud see saigi. Ühel õhtul lippasin rõõmsalt 15 kilomeetrit ja rekord saigi purustatud, hurraa! 



Ühel päeval käisime tüdrukute ja Keviniga rannas ja golfiväljakutel jalutamas, neil on traditsioon teatud aja jooksul minna ja otsida golfipalle, sest neid lendab meeletult väljakutelt välja ja lõbus on neid otsida. Neil on garaažis terve suur kast neid täis. Mina alguses ei leidnud ühtegi ja mõtlesin, et pole minu jaoks see, aga kui siis hakkasin leidma, leidsin lõpuks 9 tükki ja see oli ikka väga lahe. Lisaks oli tore nendega aega veeta. 




Viimasel päeval lubasin tüdrukutele, et teeme meigi-soengu-moepäeva, et viimane võimalus. Tegin neile meiki, nemad tegid mulle, nad panid hullult naljakad riided endale selga, tegid tuhandeid pilte. Värvisin nende küüned ära ja tegime soenguid, ühesõnaga, selline täistüdrukute päev. 



Kuna Austraalias, sarnaselt USAle, on väga populaarsed igasugused playdated ja sleepoverid, siis ühel päeval Ella ei olnudki meiega, vaid tsillis oma sõpradega, seega meie Avaga käisime hoopis hostema õe juures teed joomas ja pärast McDonalds'is mängimas ja söömas, sest Ava väga palus ja mul polnud selle vastu midagi, polnudki ammu käinud. 


Lubasin ka tüdrukutele, et viin neid jäätiseauto juurde, et nad saavad kiirelt sisse minna ja ostame jäätist ja nad saavad ükskõik millist valida. Ühel päeval me sõitsimegi mingi 50km, et minna suurele mänguväljakule, mille ma netist leidsin ja kuna meie jäätiseauto oli ka sellel ajal seal läheduses, hüppasime sealt läbi. Naljakas oli see, et tüdrukud võisid ükskõik millist jäätist välida ja nemad valisid sherbeti, mis on kõige lihtsam ja kõige odavam, haha. Lisaks käisime mänguväljakul, mis oli nii suur, et ma kaotasin tüdrukud kahe minutiga ära. Ei näinud neid ja kõik. Hiljem muidugi saime kenasti uuesti kokku. 



Ja siis ühel päeval me käisime veel hostema õe ja tema lastega kuskil batuudikeskuses, kus lapsed ennast hingetuks jooksid ja meie Donnaga siis lobiseda saime. Ta ütles, et tal on nii kahju, et me kohe sõpradeks ei saanud, meil oleks väga lõbus koos olnud. 


Viimasel õhtul läksime õhtusöögile terve perega koos, ühte mereanni restorani, mis võib-olla "vana mind" oleks ehmatanud, aga uus mina oli väga rõõmus, nii palju asju, mida saab proovida! Valisime mereannipasta, gnoccid mingite asjadega, lamba-mereannikastme-lisandite ja kartulipudruga ning lapsed siis läksid pasta ja fish and chips peale välja. Jõime maitsvat veini, tegime palju nalja ja meenutasime lemmikhetki. 

Katie: "We will miss you so much. Everything changes. Tomorrow house is totally different.." 
(-Me jääme sind väga igatsema. Kõik muutub. Homme on maja hoopis teistsugune.)
Ava (5a): "Yes, you need to hire a cleaner." (-Jah, sa pead koristaja palkama.)




Kui siis oligi aeg pere juurest lahkuda, pidasid nad mulle armsa kõne, kui palju ma nende perele juurde andsin, kui palju ma neile õpetasin ja millist optimismi ma neile õpetasin. Ja kinkisid mulle kaelakee, mis sümboliseerib iseseisvat tugevat naist, sest just sellise mulje ma neile jätsin. 

Ma ei pea vist ütlemagi, et me kõik nutsime.



Perthis käisime Anuga Fremantle šokolaadifestivalil, mis alguses jättis hullult hea mulje, aga kohapeal oli üsna suur pettumus. Šokolaadilette oli ainult kaks ja ülejäänud olid kõik hoopis mingid muud magusad jamad. Mina ostsin endale donutsi, mille sai ise ära kaunistada ja Anu valis endale fried Marsi, mis oli fritüüritud marsišokolaad ja ta küll sõi selle ära, aga see ei paistnud just eriti hea olema. 


Ja nii veetsingi ma veel ühe Perthis ja 16.juuli hommikul kell 5 tuterdasin ma mööda Perthi lennujaama, et võtta suund järgmisse sihtkohta!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar