pühapäev, 12. veebruar 2017

Esimene nädalavahetus Austraalias

Teisel päeval (ehk reedel) otsustasime minna kinno, kuna avastasime, et meie kaubanduskeskuse juures on see olemas. Samuti, kuna olime tööle saanud oma USA numbrid, aga pangakonto ja telefoniapp olid seotud Eesti numbritega, tuli meil minna panka, et number ära vahetada. Kusjuures, pangas teenindas meid sama tüdruk, kes eelmiselgi päeval ja ta oli Poolast pärit, seega ta naeris koos meiega, kui kaua võib üks asi aega võtta ja kui keeruliseks võib üks asi olla aetud. Sel korral läks palju kiiremini ning mingi 45 minutit enne filmi olime juba kinos, mis andis meile piisava aja uudistamiseks ja poes ringi käimiseks. Raha saime ka välja võtta, telefoniga, kaarti polnudki selleks vaja, vägev! Kinopilet maksis 19.50AUD mis on ligikaudu 14€. Päris kallis lõbu. Vaatamas käisime me Fifty Shades of Darker, milles ei pidanud kumbki pettuma. Enne kino tegime endale ka kliendikaardid, millega iga kuues film on tasuta. Naersime, et muidugi on minu esimene kliendikaart Austraalias ju kino oma, kuidas teisiti. 

Pärast kino käisime me poes ja ostsime koju süüa. Kuna Kaisa blogist olime saanud nippe ja nõu, et tuleb osta poe enda marki süüa, siis käisime mööda Coles (pood, kus me shoppasime) silte ja mööda kollaseid silte, kus kaks oli ühe hinnaga või üks toode oli allahinnatud või mingi toode hea hinnaga. Meil oli kindel plaan teha kodus normaalset sööki, aga kuna me olime kokku leppinud, et sööme makarone ketšupiga, siis ega me kaugele sellest saanud minna. Söögiks tegime pastat bolognese kastmega, kananuggeteid, kõrvale värsket salatit ja vahuveini. Telekast leidsime Married at first sight sarja, mida me ilma naljata vaatasime neli tundi, öösel 1.30 sai läbi ja muidugi sai läbi täpselt siis, kui kõik pidid otsustama hakkama, kas nad jäävad kokku või lähevad laiali. Mina selle peale läksin kohe googeldama, sest ma ei jõudnud järgmist osa oodata, aga sarnaselt USAle - need on nii uued osad, et neid pole veel wikis üleval. Ohjah. 

Laupäeval ärkasime äratuskella peale liiga vara, aga sättisime ennast valmis, sest Sirle sugulane Maris pidi meile järgi tulema ja meid enda juurde viima, külla. Veidi pärast ühte ta tuligi, sõitsime veel Scarbrough'i rannast läbi ning siis tema juurde, kus ta kostitas meid veini, juustu, viinamarjade ja kreekeritega. Veetsime seal lõpuks neli tundi, mis läks lausa lennates, kuna seal oli pisike beebi, kaks koera ja lõbus jutuajamine. 
Meie hommikusöök


Edasi otsustasime me bussiga sõita mitte koju, vaid hoopis linna, sest millal veel kui mitte laupäeval. Marise juurest jalutasime umbes kilomeetri ning buss tuli kolme minuti pärast ja maksis 4.60$ (3.3€). Jõudsime üsna kesklinna, kust hakkasime mööda suvalist tänavat minema ja jõudsime lõpuks Elisabeth Quay sillani, kust oli ilus vaade linnale ja kus toimus päris palju pidusid. Vaatasime, et kohalikud on nii pidulikult riides, et me ei hakka peole ronima ja Sirle nentis see peale, et peaks ikka minema endale ka peoriideid ostma. Komplekt on väga lihtne - vaja on lühikesi pükse, et pool kanni paistaks ja lendlevat pluusi. Kingi neil üldiselt jalas ei olnud, pigem madalad saapad-tennised.





Kui väljas pimedaks hakkas minema, otsustasime kodukanti tagasi sõita ja leidsime mingi järjekordse bussijaama, kus meie buss tuli lausa minuti pärast ja sealne pilet meie "koju" maksis 3$ (2.2€). Kodukandis otsustasime jalutada mööda söögitänavat, sest kuigi siin pannakse kõik poed juba kell 17 kinni ja me "tänu" sellele pidevalt poodi minna ei saa (mõneti hea ka, jääb raha alles), siis söögikohad üldiselt ikka umbes üheksani on lahti. Saladuskatte all võin öelda, et leidsime ka 24 tundi lahtioleva poe, aga sealt ostsime me neli virsikut ja kurgi ning tulime ära. Söömas käisime friikartuleid, sest mul oli hull isu, aga ma soolasin nad hullult üle ja see polnud üldse lahe. Pärast sööki hakkasime koju tulema, aga õues oli pime ja suht tuuline ja kui maps meile näitas, et kodu on kahe kilomeetri kaugusel, ütlesin Sirlele, et unustagu ära ja tellisin meile uberi. Kodus oli meil nalja kamaluga ja nii läksime magama alles kell kaks. 

Täna ärkasime me kell üks ja pool kaks. Sirle tegi silmad lahti ja küsis minult, et kas mul läks uni ära ja ma ütlesin, et no pool kaks võiks juba üleval olla küll ju tegelikult ja ta ehmatas ka ennast üles. Veidi vist on see ajavahe sees, et pole probleemi minna varem magama ja varem ärgata, aga samas pigem oleks kaua üleval ja magaks ka kaua. Kuna me aga olime pool päeva maha maganud, olin mina nii hoos, et panin jooksuriided selga ja Sirle liitus ka ning jooksime pool tunnikest lauspäikese käes, nii et nüüd on mõlemal otsaesised punased ja hea olla. Pärast kodus hoovis tegime veel kõhulihaseid ja plankingut ja ajasime juttu ning mõne aja pärast tuli Janno ka meile külla, Jack Danielsi ja viinakokteilidega (need sellistes pudelites nagu meil coolerid näiteks). Ajasime hea mitu tundi juttu ja siis oli aeg Jannol minna ning meil ära vaadata Married at first sight osa, kus otsustati, kes läheb kokku, kes lahku. Õhtusööki tegime ka, pizzat, pastat ja värsket salatit (hea komplekt, ma tean). 

Hiljem saime kinnituse, et meie uue korteri elanikud kolivad ikkagi homme hommikul välja (oli oht, et äkki kolivad alles kolmapäeval), seega me pakkisime asjad kokku ja peame hommikul vara oma praegusest airbnb korterist ära minema, et uus seiklus saaks alata!

PS! Ka eskalaator sõidab siin teistpidi ja kui kaubanduskeskuses olid need katki ja ei liikunud, tormasime meie muidugi parempoolsest üles ja kui poole maa peal olime, mõtlesime, et appi kui naljakas, kui need nüüd tööle hakkaks ja me lootusetult vastassuunas triiviks. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar