esmaspäev, 31. oktoober 2016

Kuu aega MyFitnessis

Oktoober oli selles mõttes huvitav kuu, et MyFitnessis algas MyTeamChallenge, mille eesmärgiks oli kokku panna neljaliikmeline võistkond, käia 8x nädalas trennis ning püsida rajal ja seda kolm kuud, väljakutse lõppeb detsembris. Minu tiimis on Hele, Karolin ja Hede ning vähemalt siiani oleme me selle ülesandega kergelt hakkama saanud. 

Lisaks aga muutis kuu põnevaks see, et minu trennihullusega liitus ka Sandra, kellega me siis hakkasime üsna tihedalt rühmatreeninguid läbi käima ja võtsime eesmärgiks külastada iga nädal ühte uut stiili. Mida me siis avastasime?

Bodypump - minu jaoks küll vana asi, aga Sandra jaoks uus. Sel kuul sai käidud pumpis Rein Kahro, Kaarel Tõllu, Mihkel Vabriti, Viktor Eksi juures ning no ei ole midagi teha, aga oma lemmikud on siin väljakujunenud igal juhul. Mis oli aga selle kuu pumpide juures lahe, oli see, et me külastasime päris mitu korda hommikuseid, 7.15 algavaid trenne, ja no need olid ikka eneseületused küll. Siinkohal respekt Rein Kahrole, kelle näost ei paistnud ainsagi rakuga välja (mitte kordagi) varajane kellaaeg, ta säras ja möllas sellest hoolimata. Ja oma säraga kiskus ka meid kaasa. Meie totaalseks lemmikuks on oktoobriga muidugi saanud Kaarel Tõll, kelle treeningutes eneseületused lähevad aina julgemaks ja viimasel korral saime kalorikuluks lausa 654cal.



Bosu - ma kunagi tegelikult olen selles trennis käinud, mingi 10 aastat tagasi Audenteses. Ma mäletasin, et ma vihkasin seda trenni, aga ei mäletanud, miks, seega üritasin nüüd uuesti. Umbes viiendal minutil mulle meenus miks - see on lihtsalt kohuutaav! Mulle ei meeldinud mitte miski selle juures, liigutused olid kogu aeg samad, treener oli kogu aeg ebameeldivalt kuri, see pall on nii tüütu ja ebamugav ning no ilmselt umbes teisel minutil sosistasin ma Sandrale, et palun jookseme minema. Kui mulle trenn ei meeldi, siis ma ei üritagi. 

AquaMix - nagu nimigi ütleb, vees toimuv üritus. Mulle pisut ei meeldinud treener, kuivõrd ta ei olnud minu meelest sõbralik, vaid kuidagi üleolev ning pisut ei meeldinud ka trenn, kuivõrd see oli kuidagi liiga lihtne. Selge on see, et bodypumpi ja vesiaeroobikat ühele pulgale ei saagi panna, aga minu jaoks oli see igav. 50 minutit möllasime vees ära, kus üldse midagi ei tundnud, pärast käed korraks olid hellad, aga see oli ka kõik. Mulle meeldib pärast trenni see tunne, et ma enam ei jõua midagi.

DanceFit - selles trennis õnnestus käia siis, kui see toimuski täitsa esimest korda. Esiteks, wow kui lahe ja armas treener. Teiseks, kui mõnus muusika! Ja kolmandaks, ma lihtsalt kiidan. Tegemist oli sellise trenniga, kus 1-2 lugu on mingi tantsukava (mis on sama 1-1.5 kuud) ja siis 1 lugu on puhas lihastrenn. Nagu eelnevalt mainisin, muusika oli minu jaoks ülimõnus ja tantsuliigutused olid ka, kuigi esimene trenn muidugi pool aega oli siuke uhmmm tunne. Lihastreeningu osa oli bodypumpile üsna sarnane ja see-tõttu võib-olla isegi pisut lihtne, samas vahelduseks oli mõnus teha neid harjutusi maksimaalselt, sest mingeid raskuseid polnud peal. 

AquaBox - sarnaselt aquamixile, toimub vees, aga on pisut intensiivsem, kuivõrd seal puhkust ei ole üldse ning käed ja jalad ja kogu keha saavad vatti kogu täiega. Iseenesest trenn on mõnus, aga jällegi tundub, et veeasjad ei ole lihtsalt minu jaoks, sest mingil hetkel hakkas mul ikkagi igav ning mõtlesin ainult sellele, millal trenn ära lõppeb. Siiski plusspunktid treenerile ja muusikale, sest need mõlemad olid super. 

Zumba - ma käisin mingil hetkel hästi palju zumbas, Marek Tihhonovi juures, aga ta tegi rohkem selle tantsupeoks ja lõpuks vahetas ka nime brääsniku vastu, sest zumbaliigutusi ta otseselt ei teinud. Nüüd ma polnud käinud üle aasta kindlasti ja päris zumbas ma polegi vist kunagi käinud trennis. Igal juhul, sel korral Sandra meiega ei liitunud, olime Karolini ja Alvariga (te ei kujuta ette, kui nunnult armas on noormees zumba trennis üritamas oma puusi nõksutada nagu naised) ja pingutasime ikka korralikult. Treener oli armas, aga trenn väga väga tehniline ehk pool aega oli meie jaoks arusaamatud sammud ja vahetused ja pöörded ja keerutused jne. Mulle trenni ajal isegi meeldis, väsitas hästi ning muusika on täpselt minu stiili, aga pärast trenni ma tõdesin, et uuesti ma minna ei tahaks. Võib-olla oligi lihtsalt see, et uus ja raske tehnika, aga ma ei tundnud sellest niimoodi rõõmu nagu ma oleks tahtnud.

SuperFunctional - siin käisime me Sandraga ja see oli ka puhtalt tema valitud trenn. Eelneval õhtul leidis ta mingi blogi, kus blogija kirjutas, et ta suri veel kolm järgmist päeva ja enam õudsamat trenni olemas ei ole ja issandissandissand, aga me pidime pärast trenni küll tõdema, et kas antud blogija käiski esimest korda üldse trennis või oli tema füüsiline üpris nõrk, sest meie nautisime küll täiega. Jah, see on raske, jah, seal tuleb omajagu pingutada, aga JAH, pärast on väga hea olla. Mulle hullult meeldis treener, ta oli nii ilus ja nunnu ja mulle ka hullult meeldis see trenn, sest kuigi vahepeal oli surm silme ees ja no tõesti oli tunne, et kohe kukuvad käed-jalad otsast ära, siis nagu treener ütles - ise määrad raskuse, astudes järjest kaugemale pulgast. Esimene kord olime tagasihoidlikud, edaspidi juba julgemad.


Kõht-Selg-Tuhar - selles trennis mina nüüd küll käisin esimest korda juba septembris, aga Sandraga koos võtsime selle ette alles oktoobrilõpus ning ma pean jätkuvalt ütlema, et see trenn mingil määral on isegi raskem kui pump, sest konkreetseid pause ei ole ja intensiivsus on üsna kõrge. Mulle meeldib see, et nii-öelda raskuseid seal trennis ei ole eriti ning et see saab kiiresti läbi (kestab 45min ainult) ja vähemalt selle treeneri muusika on ka ülimõnus, kelle juures me Mustamäel käisime.

Nagu üleüldiselt paistab, siis minu lemmikuteks trennideks on need, kus on raske, kus on ilus meestreener ja kus on hea muusika. Lihtne ja loogiline. Me Sandraga jätkame seda "iga nädal uus treening" kava ka edaspidi, uuel nädalal on meil kirjas juba kaks uut treeningut ning jätkub ka MyTeamChallenge. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar