teisipäev, 17. mai 2016

Gerli 25

Minu sünnipäeva kohaks oli sel korral Südalinna Peoruumid. Ma käisin jaanuaris-veebruaris paljusid kohti vaatamas ja kaalumas ning kuigi see koht oli teistest kallim, maksis siin suuresti asukoht, mis on Vabaduse Väljakul ning mulle lihtsalt väga väga meeldis see ruum. Ja soovitan ka teistele, ainus, mille pärast meie seltskond pisut häiritud oli, oli muusika, sest see masin on ilmselt oma aja ära elanud ning nii-öelda tantsumuusikat seal panna ei andnudki, ta lihtsalt jooksis kogu aeg kokku, krigises-kragises ning peksis kõlareid üle.

Ma mõtlesin, et kuna saan 25, võiks teha teistmoodi peo kui tavaliselt ja otsustasin teha Disneylandi teema. Lõpuks ma küll pisut kohendasin seda ja oli Disneyland ja muud tegelased, sest Disney üksi jäi kuidagi kitsaks. Nii olidki mul peol Minionid, Minnid, politsei, Punamütsike ja Hunt, Kuri Kuninganna ja Peeglike, Vaprake, Printsess ja konn, liblikas ja kapten Konkskäsi, Cruella ja Dalmaatsia koer, Batman ja Catwoman. Mitte keegi ei tulnud ilma kostüümita ja see oli lihtsalt megalahe!

Söögilaua tegin baariletist ja nii osutuski see koht peo kõige kuumemaks, sest seal oli ju ometigi toit. Siinkohal veel suur pluss kohale, et oli lausa kolm suurt külmkappi, kõik asjad mahtusid ära. Lisaks oli kraanikauss, kus sai pesta ning morsile ka vett peale valada.

Mängisime ka mänge. Peo alguses jagasin kõikidele kätte numbrid, 1, 2, 3, 4 ja nii oli ka neli võistkonda, kes pidid üksteist toetama kuni lõpuni. Üldiselt olid mängud sellised, et tuli saata oma võistkonnast üks esindaja, aga oli ka grupimänge. Niisiis, mida mängisime?

Esimene mäng eeldas oma võistkonna „kõige suurema magusasõbra“ ettesaatmist. Mäng oli lihtne – kõik võtsid järjest ühe vahukommi, pistsid põske ja ütlesid sõna „Chubby Bunny.“ Ja mäng kestis kuniks vahukomme suhu mahtus. Naised siinkohal pidid küll okserefleksile allavanduma, mahub palju mahub, aga see on ikkagi magus suhkur, mis kurku voolab ja see võib ikka täitsa jäle olla. Võistluse võitis kutt, kellel selleks ajaks, kui teised öökisid, oli täis alles esimene põsk.

Teine mäng oli tugevuse peale ja nii saadetigi võistkondadest välja „kõige tugevamad.“ Mäng oli aga hoopis trikiga – igale ühele anti kätte üks valge A4 paber, mida ei tohtinud ei voltida ega kortsutada ning tuli see „visata kõige kaugemale.“ Noh, nagu arvata on, sai nalja küllalt strateegijate väljamõtlemisega, aga ega seal tegelikult aidanud miski, paber lendas otse ja siis bumerangina tagasi nii mitmelgi. Võit oli umbes 30cm, ma arvan.

Kolmas mäng oli minu üks lemmikuid, kusjuures ette tuli saata võistkonna „kõige suurem laululind.“ Niisiis, neli inimest, seisid nägudega rahva poole, mina nende selja taga. Kui panin kellelegi mütsi pähe, pidi ta hakkama laulma täiesti suvalist laulu, aga mõtlemata. Nagu müts peas oli, kohe tuli laulda. Kes jäi mõtlema, kukkus välja. Korrata laule ei tohtinud. Ja appikene, kui lahedad kõik mu osalejad olid, lõpuks võitis mängu mu vend, kes laulis ära Smilersi Mohhito, Enrique Iglesiase Hero, Üllar Jörbergi kutse tantsule ja kõik muud. Korralik huumor! Ta sattus mängust lausa nii ekstaasi, et unustas isegi viisakalt daamile võitu kätte mängimast (nad olid finaalis koos oma tüdrukuga).


Neljandas mängus tuli saata võistkonna „kõige parem ajatundja.“ Katke kinni kõik kellad, mängijatelt võtke kellad ära. Ülesandeks on jõuda punktist A punkti B ühe minutiga (vahemaa ei pea olema üldse pikk). Kõik alustavad korraga ja peavad olema pidevas liikumises ja hoidma ühtlast tempot. Kes korra seisatab või jõua lõppu liiga vara, peab mängust lahkuma. Kes mängu lõpuks, kui mängujuht hüüab stopp on lõppsihile kõige lähemal, on võitja. Nagu ma enne mängu teada sain, on selle mängu keskmine eksimistase 11 sekundit ühele või teisele poole ja meie mängus oligi täpselt nii, et võitja astus üle joone 48ndal sekundil ja teine koht minut 13 sekundit. Üsna napp.

Viies mäng eeldas võistkonna „Kõige paremini klappivat paari,“ seega osales igast võistkonnast kaks liiget. Kumbki mängija istus teineteisel pool lauda, nende vahel oli kauss 10 viinamarjaga. Mõlemal mängijal olid silmad kinni kaetud. Üks võttis kausist viinamarju ja söötis teisele, teine vaesekene pidi need kõik ära sööma. Ja see mäng oli päris naljakas, eriti ütlesid seda need, kes viinamarju sööma pidid, et lõpuks ei jõudnudki enam süüa, uusi lendas nii kiiresti peale. Kusjuures võiduaeg oli 12 sekundit, seega see käis tõesti väga kähku.  Kui keegi veel seda mängu teha tahab, siis soovitan juurde teha reegli, et iga maha lennanud viinamari annab trahvisekundeid, sest meil kaks võistkonda loopisid neid viinamarju hellalt ja ma üritasin siis neid kähku kausis asendada.

Kuues mäng tõi välja iga võistkonna „kõige suuremad tantsulõvid“ ning tegemist oli lihtlabase ajalehetantsuga. Kaks võistkonda finaalis olid tüdruk-poiss ja kaks poissi ning poisid ka võitsid, kuigi nad pärast ütlesid, et see oli millisekundi küsimus, kui nad oleks sealt ajalehelt maha lennanud.

Seitsmendas mängus, mis toimus üsna hilja ja ajud ilmselt tudusid nii mõnelgi, tuli võistkondadel oma teadmised kirja panna paberile. Olin välja printinud igale võistkonnale ühe paberi, kus oli kirjas kogu tähestik ning siis tulbad autod, loomad, riik, spordiala. Igale tähele tuli siis vastav vastus leida. Kui aga täht jäi tühjaks, aga seal oli mingi variant, andis see tühi -1 punkti, seega tuli üritada kõik siiski täis saada. Aega oli 10 minutit ja kõik võistkonnad kasutasid selle aja ka lõpuni ära ning said üsna hästi hakkama.


Kaheksandas mängus tuli saata ette võistkonna „kõige suurem telekasõber“ ja nendele hakkasin ma ette lugema reklaamilauseid ning nemad pidid panema, kellele antud reklaam kuulub. See oli omamoodi naljakas, sest kuigi me kõik vaatame telekat üsna palju ning kõik laused olid ka tuttavad, ei suudetud 75% reklaamidest ära arvata.

Laused olid järgmised:
1.       Sa oled seda väärt - Loreal
2.       Kõige leivam leib - Leiburi ruks
3.       Miljon põhjust kodus olla - Starman
4.       .. on parem, kui tuhat sõna – rafaello
5.       Impossible is nothing – adidas
6.       Tugevam kui mustus – Ajax
7.       Just do it – Nike
8.       Tudish Piip – Rimi
9.       Aita toita tühja kõhtu – Toidupank
10.   Meiega võidad – Keskerakond
11.   100% Eesti Rukist – Rehe leib
12.   Terve Eesti kiidab – Farmi
13.   Sinu digipood – Klick
14.   Säästa aega ja raha – Kaup24

Viimaseks mänguks oli viktoriin sünnipäevalapse kohta ja ma üritasin sel korral teha selliseid küsimusi, kus ei oleks eelist ühel või teisel sõbrannal, vaid on sellised üldteadmiste küsimused ning veidi mõtlemist. 
  1. Miks ja millal käisin esimest korda direktori kabinetis direktoriga rääkimas?
  2. Mis aines pandi mulle esimesena tunnistusele 2?
  3.  Tegin pärast lõpetamist uuesti eesti keele ja esimest korda inglise keele eksami. Mis juhtus tol aastal mõlema eksamiga ja miks oli see minu jaoks eriline?
  4. Mis on mu lemmikloom olnud lapsest saadik, keda tahtsin maailmas päästa, aga reaalsuses pole teda kunagi päriselt näinud?
  5. Mida pidasin esimeseks unistuste autoks? Sama firma auto on ka meie perest läbikäinud.
  6. Millistes riikides olen elanud kauem kui kolm kuud?
  7. Mis on ainus seriaal, mis mulle hullult meeldib ja mida jälgin ükskõik mis riigis?
  8. Mis on väga kuulus strateegiline lauamäng, mida ma mängida ei oska?
  9. Millist telefoniappi kasutan ma enim?
  10. Mis on peamine põhjus, miks ma olen eluaeg pidanud Coca-Cola Plaza kino Solarisest paremaks?
  11. Kes on minu meelest ilusaim valge korvpallur?
  12. Mis on ainus apple toode, mis mul kunagi olnud on?
  13. Mis üsna loll põhjus see on, mille pärast ma olen valmis juba riietusruumis olles trenni asemel koju minema?
  14. Miks minust sai Kalevi fänn?
  15. Kes oli minu esimene ametlik tööandja koos lepinguga 12 kuud järjest?
Kõikide mängudega tegin punktisüsteemi, et esimene koht 4p, teine 3p, kolmas 2p, neljas 1p ning viimases viktoriinis andis punkti iga õige vastus ja nii võitsidki võrdsete punktiarvuga kaks tiimi. Ma muidugi pärast mõtlesin, et sellises olukorras ju võidab tavaliselt tiim, kellel alavõite kõige rohkem, aga kell 1 öösel enam mõte ei võtnud sellist geniaalsust.


Tordi tegi mulle imetabane Sigrid, kellele ma ainult ütlesin, et tahan Minnie temaatilist ja natuke aitasin kaasa mõelda, milline kujundus võiks olla, aga üldiselt tegi ta kõik oma peaga ja ma jäin nii rahule ja see maitses imehästi ja lõputüki koos 3D lipsuga viis emps üldse tööle, sest mina jõudsin enne Eestist juba ära tulla.


Kokkuvõtvalt võib öelda, et mu pidu oli üliäge ja meeldejääv ja mulle meeldib, et mul on sõbrad, kes kõikide mu lollustega kaasa tulevad. Ausalt, ma olin niiiii õnnelik, et nad kõik tulidki kostüümidega ja olid hullult vaeva näinud, ma tahtsin parima kostüümi valimise ka teha, aga see läks mul meelest ära suurest õnnest. Mis seal ikka, tegelikult oli igaüks seda võitu väärt, sest kõik olidki vaeva näinud ja see oli peamine. 

Nii, et aitäh teile sõbrad! Mu 50ndal juubelil teeme jälle tsirkust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar