kolmapäev, 18. mai 2016

Back to the Business

Pühapäeval sõitsin bussiga rõõmsalt hostvanemate juurde, kuhu ma olin jätnud kõik oma asjad ja hakkasin siis mõtlema, kuidas ma saaks seitsme kotiga (millest üks oli u 50kg kohver) uude korterisse. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, otsustasin takso kasuks ja mu juht oli nii taun, et anna abi. Ta sõitis kõigepealt 2km täiesti ringiratast, jõudes ikka tagasi sinna, kust me alustasime, no nii loll. Lõpuks jõudsime mu majani, ma ütlesin, et stop, see valge maja siin. Ta sõitis ristmikuni ja küsis siis, et kas see? Täiesti teine maja. Ütlesin, et ei, pööra ringi. Ta pani mu keset ristmikku maha ja tõstis asjad välja, haha, kui loll. Jooksin siis veidi edasi-tagasi, sain kõik asjad maja juurde ning läksin siis omanikku majja võtmeid küsima.


Sain need kätte, tulin oma tuppa ja sain aru, et siin enne elanud noormees oli täielik põssa ja ma alustasin koristust, mis võttis mul 3 tundi, enne kui ma üldse asju hakkasin lahti pakkima. No polnud hullu, meenutasin laevaaegu ja koristasin mõnuga. Siis avastasin murekoha, et mul küll oli lina ja padjad, aga mul puudus täiesti tekk. Esimene öö olingi sunnitud magama saunalinaga, sest paremat ideed mul ei tulnud. Õhtul tutvusin ka esimese elanikuga, kes aitas mul interneti paika panna, aga see kadus esmaspäevast nagunii ära, seega kasu ei midagi.

Napilt enne, kui ma olin puhkusele läinud, sain ma teada, et ka esmaspäev on vaba. Sel korral jälle mingi belglaste nelipüha ja lausa nii püha, et kõik poed 5km raadiuses minust olid kinni, spordiklubid suleti kell 16 (muidu suletakse 22.30 või on 24 tundi lahti) ning elu jäi seisma. No olgu, mul polnud selle vastu midagi. Ärkasin hommikul alles 12 ajal ning otsustasin siis ruttu trenni minna, enne kui see kinni pannakse. Lisaks sain hostemalt nõusoleku, et ta annab mulle teki ja voodilinad ning ühe rätiku veel juurde. Trenni läksin naisteklubisse ja olin vist üks viiest, kes seal oli, seega oli üsna mõnus privaatne. Alustasin Kayla Itsines kavaga, kes sellest kuulnud ei ole, siis see on 3x nädalas 28 minutit intervalltreeningut, mis oma olemuselt meenutab täiega GRITi trenni (see, mis kestab 30 minutit ja kus ma igakord suren) ja oma liigutustelt suurelt Bodypumpi trenni. Seega, see ei ole otseselt minu jaoks raske oma liigutustelt, aga see on täiesti surmav oma intervallidega. Mis seal ikka, alustasin väikse crossfitiga, tegin soojaks ning siis tegin Kaylat. Päris mõnus, kulutasin üle 600 kalori tunni ajaga ja tunne oli rohkem kui vägev. Pärast trenni käisin pesus ja panin ennast valmis ja läksin siis hostvanemate juurde, kus kõik magasid, seega ma jätsin võtme kapi ääre peale, võtsin suure koti oma kraamiga ning läksin ära.



Kodus laadisin telefoni täis, sõin kaks ampsu, võtsin arvuti ja läksin tagasi Basculesse (ehk mu vana elamurajoon), McDonaldsisse, sest ma tahtsin korvpalli vaadata ja see on jätkuvalt ainus vabainternetiga koht Brüsselis, mida ma tean ning majas internetti ju ei olnud. Vaatasin korvpalli ära, Kalev omas Rocki sajaga ning läksin sama rõõmsalt koju tagasi. Ah ei, enne käisin ma esimest korda elus nightshopis, sest lisaks sellele, et mu toas ei olnud tekki, puudus seal ka vetsupaber ja seda ju ikka läheb vaja. Niisiis skoorisin endale selle ka. Kodus ei teinud suurt midagi, uni tuli kärmelt.


Teisipäeval algas siis jälle töö ja esialgu oli küll võõras, hommikuks äratuskella üldse ei pannud, magasin sajaga, õnneks olid jube halvad unenäod ja uni nagu nii katkendlik, seega ärkasin ise 8.40 ajal üles. Pidin 9.05 uksest välja astuma ja no vabalt jõudsin. Üks ERITI hea asi siin majas on see, et trammipeatus on 62 meetrit majauksest. Igal juhul jõuan. Teine ERITI hea asi on privaatvannituba ehk kui ma suurest hirmust püsti kargasin, panin kohe paljalt pessu ja võitsin kindlasti mitu mitu minutit varasematest hommikutest, kui pidin toast väljudes haarama pidžaama. Seega, ma jõudsin kenasti 9.08 trammi peale veel varuga ning kõik läks hästi. 

Tööle jõudes oli väike neiu juba üles ärganud ning võttis mu heameelega vastu, tegime hommikusööki koos ja käisime pargis. Õhtupoolikul tuli juba hostema ja mina läksin trenni.

Kuna ma nüüd hakkasin Kayla kava tegema, mis on 3x nädalas ja lisaks on mul kindlasti 3x kohustuslik bodypump treenerite pärast, siis kipubki nüüd nii olema, et ma käin 7x nädalas trennis. Väga halb. Vaatan, kas äkki hakkan siis neljapäeva õhtusest pumpist loobuma, et oleks E, T, R Kayla ja K, L, P pump või mis saama hakkab. Esimene nädal jookseb praegu, vaatan, kuidas hakkama saan. Igal juhul siis trennis tegin jälle soojenduseks veidi crossfiti ja siis Kayla kava ja seekord olid kõhulihased ja käemusklid, seega mu lemmikosa ja raskeim osa, seega üsna mõnusad 28 minutit.


Pärast trenni läksin koju ja mõtlesin, et maksku mis maksab, ma pean majainimestega ometi tuttavaks saama. Minu õnneks olid neli tükki köögis ja väga lahkelt nõus minuga inglise keelt rääkima, seega veetsime terve õhtu koos, tegime süüa ja nalja ning nad viisid mu kurssi maja "reeglitega" ning lisasid mu ka Facebooki nende majagruppi, seega sain kenasti omaks võetud. Nad ütlesid, et kutt, kes mu toas enne elas, ei suhelnud mitte kellegagi ja ei liitnud nende Facebooki grupiga ka ja nad ei näinud teda 2 kuud kordagi. Hea, et ma parem asendus olen. 

Lõpuks jutustasime pea poole üheni ja kui mul siis järsku meelde tuli, et ma pidin hommikul ju varem tööle minema, oli päris paanika küll. Nii oligi, hommikul mu äratuskell jälle ei funganud (mitte ei saa aru, mis talle nüüd ei meeldi, et ta ennast ise välja lülitab), aga ärkasin napilt jälle üles ning läksin rõõmsalt tööle nii vara, et jõusaal oli ka alles kinni. Sain hoiatuse, et neiu ei maganud öösel hästi ja kuigi see tavaliselt tähendab, et ta magab hommikul kaua või magab siis vähemalt lõunal, siis täna ei olnud ei üht ega teist. Hommikul ärkas ta enne üheksat, lõunal magas vähem kui kaks tundi ja tema meeleolu oli päev otsa selline, et jah. Keeruline temaga.

Igal juhul pärast tööd pakkis hostema mulle süüa kaasa, tomatit-basiilikut ja mozzarella juustu, sest ma rääkisin talle oma uuest treeningkavast ja ta teab, kui kergelt ma kodus alla annan, mis puudutab söömist. Hea lihtne mingi pizza või homemade burger mikrokasse visata, süüa ja uinuda. Trenniks täna bodypump ja mul oli nii valus igalt poolt, et ma mõtlesin, et ma suren ära. Lõpuks kui venituslugu oli ja seal alguses pidi pikali olema ja venitama ning siis püsti tõusma, ma ausalt mõtlesin, et ma ei tõuse. Mitte ükski lihas ei teinud minuga koostööd. Tore lugu see Kayla küll, konkreetne surm. Ahjaa, trenni ajal muutus mu parema käe muskel nii valusaks, et ma lausa ehmatasin ära, sest sellist valu pole mul küll olnud ja pärast küsisin treenerilt, et kas see on ikka lihasvalu või ma peaks muretsema ja ta katsus korraks ja naeratas siis ja ütles, et mu muskel lihtsalt tahab kasvada suuremaks kui ta siiani olnud on ja ta ei mahu ära. Haha! Vägev!

Kui trenn läbi sai, istusin veel mõne aja seal, vaatasin ära järjekordse korvpalli, mis oli küll tunduvalt põnevam kui esimene mäng, aga liiga põnev, mulle sellised õõõh äähh oohh lõpud ei meeldi. Igal juhul Kalev võitis kahe punktiga, boom chaka! Õue minnes avastasin, et väljas on Alaska ja sajab vihma. Mis seal ikka, vantsisin õnnetult trammipeatusesse ja oleks trammis peaaegu magama jäänud, nii väsinud. Tulin koju, sõin, palvetasin, et ma ei peaks kedagi nägema, sest ma ei jõudnud kellegagi rääkida ning õnneks nii läkski, nägin ainult korraks Naylini, ütlesin tere ja läinud ma olingi. Ohh mu mõnus voodi, siit ma tulen!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar