pühapäev, 10. aprill 2016

Legendaarne nädal

Järjekordne töönädal sai jälle läbi, üldiselt möödus see hästi, ilmad küll polnud väga soojad ja tuul kimbutas, aga saime õues päris palju käia ja mina sain omale valge äärega mustad tennised ka uuesti, mida ma Eestist ei leidnudki endale ja olin nii kurb, laeva peal mul olid sellised. Ja see nädal üritasin ka perega rohkem aega veeta, käisin hilisemates trennides, et jõuaks süüa nendega koos. Sain erinevaid veine, minu jaoks oli vein ikka vein ja ma eriti vahet ei teinud, aga nii palju kui nemad midagi eriliseks pidasid, pidasin siis mina ka. Sõin esimest korda näiteks valget kala, päris huvitav oli. Proovisin ka Guacamole kastet või kuidas iganes seda kirjutatakse. Reedel meil oli pidulik söömine, tegime steiki, suht roosat, aga nii hea oli ning jõime mingit punast veini, aastast 2002, mis laua peal seistes oma maitset muutis. Väga fancy värk. Ahjaa, need magusad kartulid olid ka, bataadiks vist kutsutakse. Neid sõin ka esimest korda ja täitsa maitsesid. 


Reede hommikul siis saime ka Estravelilt ametliku kinnituse, et mu lendu ei toimu ja teine variant tuleb välja mõelda (me olime teatud variandid peast juba läbi lasknud tegelikult), aga kui selgus, et osa plaanidest lendab vastu taevast, kuna lende lihtsalt pole, siis tekkis küll tunne, et okei, ma nutan natuke, oodake. 

Õnneks ei lastud mul eriti kaua kurb olla, kuna minuga liitus Brüsselis Karolin, serveerisime veini ja sõime koos pizzat ning tabasime, et mu voodil on lisamadrats ja võtsime selle ära ja panime Karolinile maha ja no kurat, miks meil parimad ideed alati lõpus tulevad. Geniaalne lihtsalt, kummalgi oma voodi, keegi kedagi ei sega. Kahjuks, teatud põhjustel, oli see nädalavahetus meie viimane koos Brüsselis, seega me otsustasime, et võtame sellest kõik. 

Laupäeva hommikul magasime une täis ning läksime siis linnatiirule, meil oli plaanis korralikult shopata ja kõik kingitused osta ja nipet-näpet ka. Esialgu käisime Flagey väljakul laadal, kus oli see onu, kes müüb kõiki Eesti "neti-butiikide" pluuse ja pükse 5 ja 10€-ga ja kus me iga kord lolliks lähme. Seekord mina skoorisin ainult ühed trennipüksid juurde, aga Karolin sai üht koma teist. Edasi läksime kingapoodi, kust mul oli vaja oma sünnipäevapeoks osta kingad, ma plaanisin samasugused Eestis netist tellida, aga kuna siin olid olemas ja sain jalga proovida ja hind oli sama, ostsin siit ära. Ja oi kui õnnelik ma olin ja siiamaani olen, sest mul on niiiiiiii fancyd kingad nüüd. Ma oleks nendega kohe õhtul peole ka läinud, aga tagantjärgi tundub, et oli hea, et Karolin mul neid jalga panna ei lubanud. 

Poest edasi sõitsime me bussiga kesklinna, kus me käisime suveniiri poes ja Egert laitis kõik mu kingiideed maha, nii et lõpuks ma saatsin ta kuradile ja ei ostnudki midagi ja ostsin hoopis šokolaadipoe tühjaks ning hiljem ostsin Primarkist omale kõik jalanõud, mis mul puudu olid. Kui shopping oli tehtud ja kõik raha ära kulutatud, sõitsime metrooga Louisasse ja käisime Häagen-Dazsis jäätist söömas. Sel korral käisime mitte kohvikus, vaid poes ja seal maksis kolm palli 5.50€ ja need pallid olid nii suured, et me sõime kahe peale ja öökisime mõlemad, seega igati kasulik sealt osta. 






Pärast jäätist sõitsime trammiga veel pisut, käisime toidupoes ja tulime lõpuks minu juurde. Tegime õhtust süüa ja siis helistasid poisid, et nad on 10 minuti pärast kohal ja kuna me aknast nägime, et üks parkimiskoht on vaba (nii kilomeetri raadiuses), jooksime me lühikeste pükstega õue seda kohta hoidma. Üks kohalik tahtis ära ka võtta ja juba parkiski sinna, aga ma karjusin ta peale, et ta on jobu ja lõpuks ütlesin Karolinile, et ma kraabin ta ukse võtmega ära ja ta hakkas kartma ja sõitis minema, haha! 

Niisiis tulid meile külla Allar ja Bertil, kes on hetkel Saksamaal praktikal. Tõime asjad tuppa ära, poisid tõid meile kingiks ühe imehea Rieslingu, mis oli tunduvalt parem, kui see, mis Karolin ise siit poest valis. Kella üheksast hakkasime sättima ning jõudsime kenasti 21.41 bussile. Võinoh, tegelikult jooksime bussi peale jälle, sest ukse ees selgus, et buss ikkagi tuleb 3-minuti, mitte 15-minuti pärast nagu me arvasime. Nii naljakas, me iga jumala kord jookseme minu juurest bussile, kui me linna peole lähme. Seega, bussipeatuses oli süda jumala paha. 


Sõitsime linna, läksime Care Centraali, kus oli Helerin, ootas meid Starbucksis, võtsime ta sealt kaasa ja jalutasime Roostersisse, kus me kohe kohtusime Kellyga, kes sel korral ei olnudki tööl. Roostersis oli baari sünnipäev, said viie aastaseks, seega oli selline suurem möll, tantsutüdrukud ka ja meie tantsisime ka tantsutüdrukutega, nossa-nossat, jõime baaris veidi veel veini ja Allar tellis minu soovituse peale ka Krieki õlut, aga see ajas teda oksele. Tantsisime hullult, kohalikega ja omavahel ja ma sain mingilt mehelt roosi ka, aga selle roosi ma lõpuks unustasin ka baari, aga kui ma seda avastasin ja kurvaks muutusin, leidis Bertil mulle kohe uue lille ja see on mul küll nüüd kodus vee sees. Pidu oli tore. 





Kuna öösel koju saab ööbussiga, mis sõidab kord tunnis, otsustasid poisid, et me lähme 1.44 bussiga koju, sest enam ei jaksa. Ma arvan, et see oli õige otsus. Seega me siis kõndisime bussi peale, kusjuures täna ei saanud meist keegi aru, kuidas, sest Karolin juhatas meid õigesse kohta, aga ta ei tea seda teed, seega meil oli väga suur segadus täna, kuidas see juhtus. Bussiga sõitsime siis peaaegu mu kodu juurde, kust oli 750 meetrit veel kõndida.

Koju olevat me jõudnud pool kolm. 

Hommikul olid poisid ülivara üleval ja kui meie Karoliniga ärkasime, saime me mõlemad aru, et elu on läbi. Kõik. Ma olin põhimõtteliselt valmis poistele seletama, kuidas nad linna saavad, sest ma mõtlesin, et mina küll ei saa. Poisid käisid McDonaldsis söömas ja tõid tagasiteel meile banaani ja vett, mis oli megamegaarmas ja vaikselt, aga kindlalt saime ka endale jalad alla. Jalutasime õue, bussi peale ning sõitsime Parlamenti, käisime me vaatamas Eesti lippu ning Parlamendis sees, mis oli väga lahe, sest nii audiogiid kui ka kõik raamatud, paberid ja muud infolehed olid eesti keeles. Ma sattusin totaalsesse eufooriasse, sest see oli minu meelest nii lahe! Parlamendis näidati meile Euroopa Liidu ajalugu, kuidas see tekkis, kuidas tekkis euro, kuidas riigid järjest liitusid, mis on murepunktid, mis tugevused, oli 360-kraadi parlamendiistungi vaatamine, sai tutvuda erinevate riikidega ja kuulata lugusid inimestest, kes Euroopa Liidus elavad. Täitsa lahe, minu meelest ja see oli meil Brüsseli raamatus ainuke "vaatamisväärsus," mis oli veel käimata.




Europarlamendi saadikute jagunemine saalis
Eestlasi on 6 tükki







Pärast paari tundi Parlamendis, jalutasime kaks kilomeetrit linna, käisime kuningalossi juures, kohtumaja juures, vaatasime vaadet, leidsime mingi väga laheda turu moodi asja, kus sai palju asju odavalt, telefonikorpuseid, salle, kellasid, kotte, kübaraid ja nii edasi, mida iganes tahtsid, kõik oli olemas. Käisime ka Quickis söömas, sest meie Karoliniga polnud ju endiselt hommikustki söönud. Kui kõhud täis, jalutasime pissiva poisi juurde, ostsime makrooni ning jalutasime siis pissiva tüdruku juurde, läbi raekoja platsi ning käisime ka Roostersis, kus Kelly juba tööl oli. Puhusime veidi juttu ning siis viis meie tee meid Care Centraali, kus me pingi peal veidi jutustasime ning siis läks Karolin rongile ja meie poistega bussile. 














Buss sõitis 4 minutit ja jäi siis peatuses seisma. Arvasin, et on bussijuhtide vahetus, sest siin nad teevad selliseid trikke, aga me ootasime 12 minutit ja midagi ei juhtunud, buss tõmbas ukse kinni ja sõitis ära ja Flagey peatuses viskas uksed lahti ja ütles, et davai, kebige välja, minu tööpäev on läbi. Jep, nad päriselt ka teevadki siin nii. Ootasime siis uuesti 12 minutit, tuli uus buss ja me saime sellega lõpuks minu juurde. Poisid läksid autosse ja alustasid sõitu tagasi Saksamaale ning mina tulin lõpuks koju, kus ma koristasin terve oma toa jälle ära, pakkisin kohvri ära ning pesin kõik pesu ära. Mul iga pühapäev mingi koristuspäev.

Esialgu oli mul küll plaan täna hoopis pisut teine ja minna teise linna ja riiki, aga kahjuks see plaan ei töötanud päris 100% nii nagu oleks vaja, seega jäi see ära ja nii saigi otsustatud, et poisid võiks see nädalavahetus meile külla tulla.

Järgmine pühapäev olen (loodetavasti) juba kodus! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar