laupäev, 2. aprill 2016

Järjekordne nädal

Esmaspäeval oli siis veel üks vaba päev ja ma pean ausalt ütlema, et ma ei osanudki enam midagi peale hakata, sest neid vabasid päevasid sai nii palju ja teha sai nii palju. Seega, ma koristasin terve korteri ära. Enda toa ja elutoa ja koridori, õhutasin kõiki tubasid, kuna ilm oli jätkuvalt väga soe ning ülejäänud päeva lihtsalt olin, valmistasin ennast psühholoogiliselt ette töönädalaks. Õhtul hakkasin vaatama Big Short filmi, aga ma ei tea, kas see on nii igav või nii keeruline, et ma olen seda jätkuvalt vaadanud tänaseni ja ikka veel pole vaadatud, seega ma vist loobun ja võtan järgmise. Siinkohal suur tänu Kellyle, kes tutvustas mulle Popcorn Time'i, mida ma alguses üldse ei sallinud, aga praegu ajutiselt sallin, sest ma ei saa sinna kinno ka minna, kui pilet 10€ maksab. Poole filmi ajal lendas mu sõber ka laivi, kes mulle üllatuse tegi ja külla tuli, nii et veetsime mõne aja veel temaga koos. 


Teisipäeval algas jälle töö. Ma ausalt öeldes isegi ootasin seda. Teha tööd, mis on korraga rahustav, rõõmustav, tore ja mõnus, on lausa lust ja sarnaselt Loorega, kellest eemalolles hakkasin tööd igatsema, on sama tunne ka siinse neiuga. Hommik oli meil raske, kuna pliks oli üsna issikas ja issi oli kodus ka ning siuke viu viu viu käis hommikust saadik. Lisaks oli ta pisut haigeks jäänud nädalavahetusest, eks see andis tujule oma põntsu. Ta sai uue mänguasja, postiga saadeti arstikomplekt, seega me terve nädala kuulasime kõiki elukaid, kes seal majas on. Muudkui kuulasime ja vaatasime kõrvu ja kraadisime ja tegime koks koks põlve peale. 


Õhtul pärast tööd käisin trennis, Troonis, kus ma skoorisin oma 15/15 korra ja kusjuures, olgu öeldud, et meil on iga kuu grupis ka auhind olnud ja see kuu võitsin selle mina, jepikajee! Kahjuks, kuna see üritus muutus selles mõttes üsna mõttetuks, et need, kes said 15 täis, said nagunii ja see põhimõtteliselt motiveeris ainult mind ennast, siis edaspidi me sellega niimoodi ei jätka, aga Sigridiga lubasime üksteisele Snapchatis saata kordasid ja motiveerida. Sigrid oli minuga koos Tallinnas nii tubli, nagu ma ära läksin, andis ta ka alla. Pean ikka tagasi minema. 

nii armas silt bussipeatuses
Kolmapäeval rääkis hostema mulle, et ta üritas neiuga juuksuris käia, aga pliks ei lasknud lõigata ja pistis kisama, aga kuna ta teeb seda sama ka söögiga ja näiteks ninarohu ninna laskmisega, mida ta minuga ei tee, arvas hostema, et ma võiks temaga neljapäeval juuksurisse ka minna. Mul polnud selle vastu midagi, seega me siis läksimegi sinna, piisavalt vara, et ta saaks kohaneda ja harjuda ning juuksur oli üliilus ja armas tüdruk, kes tegi talle tsõk-tsõk-tsõk ja tehtud see oligi. 0 pisarat, 0 kisa ja imeilus tüdruk valmis!

Reedel oli üliilus päev ja ilm, väljas oli mingi 16 kraadi ja ma olin talvejopega. Hommikul tundus, et on külm ja ma üldse ei mõelnud selle peale. Seega me võtsime ette hoopis jalutuskäigu ja käisime mingi maailmasõdade monumendi juures, kus oli suur vaateplatvorm, kust nägi tervet Brüsselit peo peal. Nii äge koht! Väike neiu jooksis seal ringi mingi poisiga, mängisid palli ja ma ajasin teda taga ja muud säärast. Pärast seda läksime ühte poodi, kuna Kelly tahtis, et ma talle ühte asja vaataks ja seega jalutasime me täiesti sellises osas linnast jälle, kus ma eal käinud polnud, aga see tundus väga armas kant olevat. Lõpuks olime ära jalutanud 3.5 kilomeetrit ja olnud õues poolteist tundi, seega oli paras kebida tuppa tagasi ja kes magas, kes ajas pabereid. 


Kui lähedal tegelikult see Aatom on

Nädalavahetuse kavatsesin võtta megarahulikult, kuna nädal oli selline väsinud, puhkusepäevade graafik oli üsna segane ja nii sai see segamini oldud ka terve järgmise nädala, sest ega ühte ei uinunud ja nii jäi iga hommik veidi puudu. Ja nii ma magasingi laupäeval päikeseloojanguni ja ei teinud terve päeva mitte midagi peale Karolini ja Alvariga skypemise. Seda päeva oligi vaja!

Pühapäeval see-eest ärkasin hommikul kaheteist ajal ja kuna mul pole praegu kuukaarti (ma ei näinud mõtet seda teha ja raisata seda aja peale, kui ma Eestis olen) ja väljas oli 24 kraadi, otsustasin ma, et jooksen spordiklubisse, teen trenni ja jooksen siis tagasi. Ja oi kui mõnus see oli! Trenn oli mu kohaliku lemmiku treeneriga, täna oli ta lõpuks üksi, minu kohalik Rein Kahro. Ja ta oli täna nii heas tujus, muudkui tegi nalju (millest ma midagi aru ei saanud, aga teised naersid, järelikult oli naljakas) ja pärast trenni ütles mulle ka, et tubli tüdruk, nii palju jõudsid täna. Pean tunnistama, et koos nii-öelda soojendusosaga oli tõesti väga mõnus trenni teha. Lõpuks maandusin koju, tegin endale õhtusöögi, pesin pesu ning olengi jälle energiat täis, et uuele töönädalale vastu minna. 





See on üks maja kesklinnas, mis mulle alati on meeldinud, kuna see on alati mingites värvides ja liigub ja sel korral oli seal selline süda ja siis tuli kiri, et WE süda BXL ehk me armastame Brüsselit ja liikuv tekst oli ka samasisuline. Ilus. 

Ja üks õhtu hostema ütles, et ma sööks ka enne kui ma lähen, sest ma pea kunagi ei söö ja ta tegi mulle krevetipastat. Ma ei ole kunagi varem krevette söönud, seega see oli minu jaoks paras väljakutse, aga ei olnudki kõige õudsem. Suutsin isegi ära süüa, aga teisel päeval pigem keskendusin makaronidele ja jagasin krevetid pliksile. Pole päris mu teema.  

Ja lõpetuseks üks lahe pilt snapchatist, seal on filtrid, millega pilti saab muuta ja no selle peale ma pidin küll herneks ennast hirnuma. 

Pluss kaks pilti koerte mängupäevalt, kus emps ja Egert käisid Tiku ja Volliga. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar