kolmapäev, 27. aprill 2016

10 päeva Eestis

Reedel tuli Egert mulle lennujaama järgi koos sushiga, mis tähendas, et kodus sain kohe mugima hakata. Koerad olid mind nähes ääretult rõõmsad ning kassidki ei jooksnud minema. Kuigi mu ema-isa kodus polnud, oli ikkagi kodutunne vägev, kuigi minu äraolekust andis märku vaid remonditud esik. 

Laupäeva hommikul oli Egert üpris üllatunud, et ma ei lähegi kuskile ja olen kodus ja mis mõttes ma ikka veel pidžaamas ringi käin. Plaanid tegingi alles õhtuks, aga otsustasin lõuna ajal vanaema ja vanaisa juurest läbi lipata, et neile kingitus ja kommid ära viia ja niisama juttu puhuda. Õhtuks siis oli mulle sushi plazas laud kinni pandud ning nautisime Kellyga taas seda maitsvat sushit, mis on lihtsalt maailma parim. Rääkisime juttu, üht koma teist ja taas pidin tunnistama, et mul oli tunne, nagu meil oleks kaks nädalat suhtlust vahele jäänud, aga kindlasti mitte mitu kuud. Pärast söögipausi läksime kinno, kus meiega liitus ka Alain ja käisime lõpuks vaatasime ära Klassikokkutuleku. Ma olin mitu kuud lugenud nii head kui ka halba, aga Eesti filmidega juba kord on see, et tuleb ära vaadata. Ja mina jäin küll rahule. Pärast kino andsin Alainile ka tema kingituse ära ning oligi aeg koju sõita. Väikse vahepeatusega, kuna sain kokku Liis-Maryga, kes andis mulle Myfitnessi tasuta pääsme.


Pühapäevaks olin omale hommikuks sättinud Kadi ja Sigridi, kellega me Kadi tungival soovil käisime NOP-restoranis hommikust söömas. Menüü oli kergelt öeldes minuvastane, aga leidsin sealt smuutikausi koos hunniku puuviljade ja seemnete ja pähklitega, seega jälle linnuke kirjas ja kõht täis. Pärast söömist sõitsin Audentesesse, kus toimus Kalevil väike kossumäng, mille me küll napilt võitsime, aga siiski oli tore jälle väljaku ääres karjumas olla. Kui põnev mäng läbi oli saanud, läksime Egertiga koos Osmani, nautisime vana head praadi, kuigi sel korral tundus asi väga mikrolaineahjus kuumaks lastud olevat (ja see ei meeldi Egertile üldse). Kõhud täis, kohtusin uuesti Sigridiga ja läksime Kristiine MyFitnessi ning tegime ühe bodypumpi koos Martiniga, kes on minu top3 treenerite hulgas. Sigridile ka meeldis. Ja mulle meeldis jälle eesti keeles pumpida.

Smuutikauss @NOP
Kalev vs Valga @Audentes
Ühesuguste tossudega Gerli ja Sigrid @Kristiine MyFitness

Esmaspäeval käisin hommikul rõõmsalt arsti juures, et oma tervisel ikka käsi pulsil hoida ning peale seda viis tee Kristiinesse, kus DaVincis kohtusin Ae, Anni ja Märdiga. Sõime imehead toitu ja jutustasime lausa mitu tundi, kirsiks tordil oli itaalia jäätisepall, mis on megahea! Ülejäänud õhtu ma vist olin rahulikult kodus, vähemalt praegu ei meenu, et oleks midagi rohkemat teinud.


Teisipäeval see-eest oli kiire kiire päev, käisin hommikul jälle trennis, sel korral Viktor Eksi omas, kes taas on top3 treenerite hulgas ja kuigi seal sai parajalt nalja ja jama, sest ma võtsin võõra kaardi ja ega see just eriti ilus ei ole, siis vähemalt trenn oli hea ja Sigridile hakkas ka Viktor väga meeldima. See vend lihtsalt ei saa kellelegi mitte meeldida. Kohtusime pärast trenni Sirlega jälle sushiplazas ning käisin ka omale sünnipäeva kraami ostmas, siis käisin koolitusel ning õhtul käisin Egerti õhutusel koolitusevilju nautimas (aga sellest kõigest hiljem).


Kolmapäeva hommikul olin asjalik, tegin salatit ja näkse, eelmisel õhtul olin valmis teinud juba küpsisetordi ning päeva teises pooles tulid mulle külla vanaema, tädi Elve, Ae, Jannu ja Märt. Nautisime vaiksemat ja rahulikumat õhtut ning head toitu. Sünnipäeva nädala tähistamine võis alata! Enne kui vanaemale ja tädile järgi läksin, sain kokku ka Annega, kellega me tegime ära bloggers swapi, millest ma räägin ka hiljem pikemalt.

Kui järg neljapäeva kätte jõudis, valdas mind paanika, sest ma sain aru, kui palju on veel vaja teha ja kui vähe mul on selleks viitsimist ja kui kiiresti möödub Eestis olemise aeg. Sellegipoolest ei hoidnud see mind tagasi minemast lõunasöögile Sigridi ja Kadiga, kusjuures valikuks sai minu lemmik Mack BBQ restoran ja Mustamäe keskuses, sest ma polnud seal veel käinud (myfitness ei lähe arvesse). Toidud olid ülinämmad, seltskond muhe ning aeg möödus kiirelt. Õhtupoolik möödus Saku Suurhallis, kus Kalev tegi omajagu põnevat mängu, aga kaotasime sellegipoolest napilt. Ja kuigi mul esialgu oli tuju ülihea, juhtus järjest asju, mis tuju ära rikkusid ja kõige tipuks skoorisin ka omale kümnenda parkimistrahvi ja siis ma kirjutasin küll Egertile, et davai, ma tulen koju ja nutan teki all öö otsa, siis on homme parem tuju.



Nii oligi.

Parem tuju oli reedel kohe ärgates, sest lõpuks oli kätte jõudnud sünnipäevapeo päev! Käisin lõunaajal peoruumis, kaunistasin selle ära ning puhusin oma väikse suukesega täis 100 õhupalli. Ilma naljata. Küsige külaliste käest, kui ei usu. Järgmisel päeval pidin need kõik hambaorgiga ära lõhkuma, küll oli kahju. Edasi läksin ma Kalamajja, Janne juurde, kes tegi mulle imeilusa meigi ja pani ülituusad ripsmed ka, aga mind pikem osa hakkas siiski häirima, seega need ma lõikasin lõpuks hoopis ära. Kui meik ja soeng olid tehtud, kihutasin koju, panin ennast valmis, võtsin asjad kaasa ning Egertiga koos käisime kõigepealt Selveris, kus kaks müüjat ütlesid mulle, et ma näen imearmas välja ning siis viis ta mu peoruumi ja kihutas ise koju ennast sättima.

Peoruumis olin ma ka lootusetult hiljaks jäänud, nii et lõpuks aitasid külalised mul asju hakkida ja valmis panna ning baarileti ääres sai nalja kuhjaga. Mis on eriti äge, on see, et mu peoteema oli Disney (ja muud tegelased) ning viimseni kui üks külaline oligi kostüümis. Kõik olid vaeva näinud ja ma olin selle üle nii õnnelik! Mis sest, et ma parima kostüümi valimise unustasin lihtsalt tegemata. Aga peost kirjutan ma ka lähemalt siis, kui olen fotograafilt pildid kätte saanud.

Ainus peopilt minu telefonis

Laupäev aga oli minu jaoks surm. Ma canceldasin kõik kohtumised ära, ei tahtnud ühtegi inimest näha ning magasin kuni kella kuueni kuniks tulid mulle mu vanad töökaaslased Marketingi Instituudist külla. Pakkusin neile ka süüa ja nad ei jätnud mainimata, et ma näen äärmiselt sitt välja ja olen väga aeglane ning erinev oma tavapärasest olekust, aga noh, see polnud mu jaoks mingi uudis. Õhtu oli siiski väga tore, seltskond klappis, söögid-joogid maitsesid ning lõpuks läksid nad vist kümne ajal ära. Edasi panin ma ennast normaalsemalt riidesse ja läksin hoopis teisele poole silda, et minna Eteri sünnipäevapeole, kuhu ma olin ka kutsutud. Seal saime mängida paar mängu, tutvuda inimestega ning kella ühe ajal läksin koju tagasi, sest uni ei lasknud end enam oodata.

Pühapäeval sai aga hüvastijätuks teha paar sööki siin ja seal ning lõpetuseks ikka Sushiplaza, koos Kelly, Alaini, Triinu ja Jüriga ning see oli armas lõpp Eesti tripile küll. Kahjuks, kuna Adria Aviationil ei saa internetis check-ini teha, pidin ma nende sõnul ilmuma kaks tundi varem lennujaama ja seda minu 5-minuti kaugusel elav ego ei lubanud, seega ma viskasin koduteel kohvri lennujaama ära ja käisin veel kodus rahulikult olukorda ülevaatamas. Jätsin rahulikult hüvasti kasside ja koertega ning see on alati kõige kõige kõige kurvem, seega mul oli hea meel, et sain seda üksi rahus teha. Järgmiseks nägin veel Egertit ja Eterit, Egert lausus oma klassikalised sõnad mulle ja kuigi need sõnad mulle alati mingi rahu sisse toovad, siis nende juurest ära sõites pisardasin ikkagi veidi, sest ma olen nii hellik, et käigu ma või 2928x aastas kodust ära, ikka olen kurb.

Lõpuks siis jõudsin lennujaama alles 17.40, ema-isa pidid maanduma ja minuga kohtuma, aga kõigepealt nad ei maandunud üldse ja siis juhatati nad lennujaamast täiesti välja, seega lõpuks viis autovõtmed neile hoopis turvamees ja me ei näinudki. Õnneks tuleb emps mulle juba homme külla!

Brüsselis võttis hostisa mu kenasti vastu ja tõi koju ning võiski selle reisi jälle lukku panna. Elu kiireimad kümme päeva vist.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar