kolmapäev, 17. veebruar 2016

Saabumine Brüsselisse ja esimene päev

Ja kõigest lähemalt.

Eile maandusin 18.20, nagu plaanitud oli, aga esiteks tuli kella keerata tunni jagu tagasi (ehk Eestis oli kell juba 19.20) ja teiseks olin ma tuuseldanud mööda Euroopat juba hommikust saadik ning eks emotsioonid tegid ka oma töö. Kui ma lennujaama sisse astusin, võtsin juba eos hostema kirjutatud emaili ette, sest see labürint oli omaette seiklus. Kõigepealt kõndisin ma umbes nii palju, et ma tõsimeeli uskusin, et väljajõudes olen uuesti Tallinnas. Kohvri sain kätte tellitult, astusin lindi juurde ja täpselt mu kohver tuli. Edasi kõndisin ma veel Tallinnast Tartu, inimestest mööda ja vasakule, otse kohvikust ja poest mööda, reklaami juures vasakule, liftiga kolmandale, apteegi juurest vasakule, sealt otse, sealt paremale, sealt paremale, ustest välja, sealt vasakule ja küljeparklasse, kus mind ootas juba mu uus hostisa.

Tallinnas vestluse ajal jõudis ta mulle öelda ainult tere, seega ma pisut kartsin, et tuleb ameerikalik vaikne autosõit, aga tegelikult sai meil kohe palju nalja. Rääkisime niisama Brüsselist ja elust ja olust ja ilmast ja ta üritas mind kõigega kurssi viia nii kiiresti kui võimalik. 

Koju jõudsime alles poole kaheksa ajal, hostema ema oli ka siin. Hostema ise just jooksis ise tagasi ühe korteri vaatamiselt, mulle, aga talle 100% ei meeldinud ja kui ta esialgu arvas, et ma peaks ise vaatama minema, siis täna sebis ta mulle hoopis kaks teist kohta, seega see jäi hetkel tähelepanuta üldse. Kodus pakuti süüa, kana ja riisi ja värsket salatit rohkete roheliste asjadega, mingite idudega, pähklitega ja seemnetega ning mingi kastmega. Kusjuures, mulle hullult maitses, aga eriline sööja ma polnud, sest ma olin Oslo lennujaamas maksnud oma prae eest 21 eurot ja võite kindlad olla, et ma lakkusin lõpus taldriku ka puhtaks. 

Mis puudutab elukohta, siis esialgu olen ma siin, nende juures. Otsingud mu enda elukoha jaoks käivad aktiivselt. Eile õhtul vajusin ma lõpuks pärast pisukest vestlust hostemaga juba enne 11 magama ära.

Täna hommikul ärkasin kell 8 nagu kord ja kohus ja sain aru, et ma korteris olevatest inimestest ainus, kes üleval on. Jalutasin ringi, otsisin omale süüa ja poole üheksa ajal liitusid hostema ja pliks ka. Pliks oli öö läbi tsirkust teinud ja üleval olnud, seega ta oli üpris väsinud. Kella üheksa ajal läks hostema ära ja me jäime kahekesi. Alustuseks vaatasime kaks Maša ja Karu multikat, mida mina kusjuures nägin esimest korda ning edasi mängisime me mitu tundi kõikide asjadega, mis pliksil on. Poole 12 ajal lükkasin ta magama ära, ning tukkusin korraks ka ise ning kella kahest läks kogu möll edasi. Kui hostema lõpuks poole kuue ajal jõudis, ei suutnud ma ära otsustada, kas joosta magama või õue. 

Otsustasin siiski viimase kasuks. Panin riided selga ja hostema küll ütles, et väljas täna üpris jahe, aga ma arvasin, et see pole eestlase jaoks mingi jahe. Vale arvestus. Päris Alaska. Kuigi tegelikult ma nägin ühte kraadiklaasi ja see näitas +6, aga sellesse ma ei usu. Niisiis jalutasin mööda Louise Avenued umbes 2km ja sealt panin majade vahelt paralleelsele tänavale, kust ma leidsin H&Mi, SportsDirecti ja McDonald'si. Kuna mulle öeldi, et ma mäkki läheks, et seal on kaks magustoitu, mida Eestis pole, läksin huviga vaatama. Üks magustoit oli parfaits ja teine .. makroonid. Jep, McDonaldsis. Üks kord ma proovin need ka ära, sest täna ma proovisin parfaitsi ja kuigi google väidab, et see mingi kihiline magustoit, siis mäkis oli see jäätis šokolaadikastme ja vahukoorega. Arvate, et on midagi veel magusamat ja paremat olemas?














Kui ma olin ennast McDonalds'is kenasti ülessoojendanud, otsustasin mööda paralleeltänavat koju tagasi jalutada, mis tõmbas vahemaa küll pisut pikemaks, aga samas oli mõnus vaadata uusi kohti. Ja sain selgeks, et sinna tänavale ma tahan tagasi minna, SportsDirectis juba paistsid ilusad jalanõud 20€, teksad 18€ ja pluusid 12€. Siin pannakse poed E-N umbes 18-19 vahel juba kinni ja lõunaajal umbes 12-14 vahel on siesta. Seega poodi eriti ei saa. Ma märkasin ka ühte toidupoodi, mingi express, mida oli pea iga nurga peal, aga hostvanemad ütlesid, et see on nagu Eesti Stockmann ja pigem aitab kiiresti, aga mitte pikalt. Hea toidupood pidi olema hoopis teises suunas Louisa Avenuelt, kuhu ma homme korterit vaatama lähen. Siis tsekin selle ka üle, sest see express oli küll hullult kallis, väike coca maksis 1.25€, tic tac 1.27€, TUCi küpsised 1.87€. Jõhker. 





Tagasitulles jõudsin ma pisut enne kodu tiikide juurde, kus inimesed jooksid nagu meil maijooksul. Mul oli ikka tükk tegemist, et mitte surma saada, neid oli lihtsalt nii palju. Ja iga kolmas oli lühikeste pükstega, brrrrrrr... Naljakas seik juhtus ka veel seal pargi juures. Nimelt kõndisin mina rahulikult otse, valgusfoor oli punane, seega ma jäin seisma ja põmm pani mulle minu taga kõndinud noormees mulle otsa. Ju siis punane ei ole kõigi jaoks punane. Teine kord lasin ühel tüdrukul enne mind tunnelisse minna ja ta lahkelt naeratas mulle ja ütles "Merci!" Kui armas. 




Lõpuks jõudsin ma koju tagasi pisut enne üheksat, pliks juba tudus ning meie hostvanematega rääkisime mitu tundi juttu. Küsisin kõik küsimused ära, mis mul tee peal tekkisid ning nemad uurisid minu elu kohta. Andre ja Veronica tulid ka ikka teemaks. Päris põnev. 

Nii ongi teine õhtu jälle käes ning aeg magama minna. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar