laupäev, 27. veebruar 2016

Palju uut

Iseseisvuspäeva õhtul tuli hostema koju ja pakkus mulle kohe vahuveini, et tähistada. Mul küll oli tunni aja pärast trenn, aga no, mis seal ikka. Ja see maitses nii hästi! Üldse ma vist pole varem maininud, aga siin peres on vein ja vahuvein ja šampanja ja muud kraamid väga hinnatud ja kvaliteetsed ja kuigi minu meelest on kõik üks suur jamps, siis nemad kommenteerivad kogu aeg, mis ühel või teisel veinil on hästi või halvasti. Hostema isegi üks õhtu küsis mult, kas ma pimesi teeks vahet punasel ja valgel veinil ja ma ütlen ausalt, et ilmselt mitte. Ma ei tea tõesti veinidest mitte kui midagi. 

Trenni läksin bodypumpi ja seal oli üsna halb treener, ses mõttes, et ma palusin, et ta teeks inglise keeles ka, kuivõrd oli uus kava, aga ta ütles yesyes, pärast seda ütles midagi prantsuse keeles teistele ja rohkem ta inglise keeles ei rääkinud. Tundus täiega, nagu ta oleks umbes mind mõnitanud. Aga mis iganes. Trennis oli siis uus kava, aga vale muusika, tema enda mingid valitud laulud. Kava oli mõnus, mulle isegi meeldis, aga see oli tõesti palju palju lihtsam kui vana. Naha sain märjaks alles viienda loo lõpus. Pärast trenni jälle mõnus soe dušš ja siis koju tagasi, kus me vaatasime presidendi balli, kommenteerisime pisut kleite.

Neljapäeva hommikul ärkas väike neiu alles kell kümme ja seega oli meil hunnik aega igasugu asju teha. Plaanisime parki minna, aga sinna jõudes olid uksed kinni ja seal peal mingi silt. Õnneks on mul äpp, mis tõlgib pildi järgi ja nii saime teada, et park on suletud, sest seal isutatakse puid.

Seega me otsustasime hoopis niisama jalutada mööda tänavaid ning jõudsime lõpuks toidupoeni, kus ma ostsin paar asja, mida ma väga tahtsin ja vajasin. Järsku kui me õue hakkasime minema, sadas seal lund. Ilma naljata. See ei tundunud eriti lahe ilm olevat jalutamiseks, seega kiire ringikalkuleerimine ja läksime istusime McDonaldsis. Tellisin meile lasteeine ja seal oli oioioi kui palju asju! Kogu eine sees oli burger, friikad, jook, Actimeli jook, porgandid, mänguasi, õhupall ja kaste. Seega me tegime selle hoopis pooleks, pliksile porgandid ja Actimel ning mänguasjad ja mulle ülejäänud. Teda isegi mitte ei huvitanud friikartulid. Mõne aja pärast läks ilm normaalseks tagasi ja saime rahus koju minna.


Mu kodu on seal mäe otsas
Ristorantesid on 7 erinevat

See on see pargivärav. Sealt sisse, 100m kõndida ja siis on MEGASUUR park
Õhtupoole oli mul jälle trenn, kuid kuna siin on bodypump üle päeva, valisin sel korral GRITi. See on siuke trenn, et kestab 30 minutit, aga sinna sisse mahutatakse 60 minuti kava, pause on minimaalselt ja ma jõin 800ml vett nii kiiresti ära, et ise ka ei uskunud. Ma ausalt ei ole mitte kunagi nii raskes trennis varem käinud. Ma ei jaksanud kojuminnes isegi ust lahti lükata. Aga treener oli vägev, üks tõmmu naine, rääkis ülihästi inglise keelt ja motiveeris kõiki kaasa tegema. Tal endal oli ka megapalju jõudu ja energiat ja pärast trenni tuli ta minuga juttu rääkima, küsis, kuidas mulle meeldis ja kutsus ikka tagasi, ütles, et see läheb iga korraga aina kergemaks. Milles ma ei kahtlegi, ma jätkuvalt mäletan oma esimest bodypumpi. 

PS! Ma oleks peaaegu trenni maha maganud, sest ma mõtlesin, et vaatan rahulikult kossu ja järsku koitis, et trenn on kell 19, mitte kell 20. Seega kossu teine poolaeg jäigi nägemata, aga õnneks Kalev võitis, nii et wuhuuu!


Lõpuks jõudis kätte reede! Hostema oli juba hommikul nii rõõmus, sest ta juba mitu päeva rääkis, et ei jõua reedet ära oodata, et nii tahaks lõpuks olla ja laupäeva hommikul magada. Pliks magas üheksani, pärast mida me sõime ja möllasime ja kuna selgus, et ma kolin hoopis reede õhtul, mitte laupäeva lõunal, käisime mulle poest paari asja ostmas, et ma ellu jääks ning jalutasime niisama õues ringi. Tuppa tagasi, pliks tuttu, ise magasin ka veidi ning õhtul poole kuue ajal tuli hostema ka, kes oli samamoodi mõelnud nagu mina ja ka hunniku asju poest ostnud. Mis seal ikka, kõik söön ära. 

Kauaks ei jäänud juttu rääkima, kuna kell 18 oli juba trenn. Üks, mis on lihtsalt supersupersuper, on see, et hostpere majast spordiklubisse on lühem maa kui mul näiteks Myfitnessi parklast klubisse sisse. Ilma naljata. Seega 15min enne trenni tavaliselt hakkan minema ja olen ikka 5min enne trenni juba ukse taga valmis. Sel korral siis jälle BodyPump ja oiplää, te oleks pidanud mu nägu nägema, kui ma kuulsin, et soojenduslugu on VANA KAVA LUGU! Ma olin nii rõõmus nagu oleks sünnipäev varem kätte jõudnud. Mul oli täiesti savi, et treener inglise keelt ei rääkinud, mul oli täiesti savi, mida teised teevad ja ma peaaegu ei vaadanud treeneri poolegi. See oli minu ja bodypumpi hetk. Haha! 

Edasi siis läksin koju, kus ma mõtlesin, et pean kohe ära minema, aga hostema oli hoopis mulle quiche'i küpsetanud ja jõime veini ja veel ja veel ja lõpuks alles kella 21 ajal kutsusime mulle takso. Korteriomanikule olime öelnud, et tulen 19-20 vahel ja teine vaeseke ootas mind. Mis seal ikka. Taksojuht oli megatropp, kõigepealt sõitis täiesti vales suunas, ma ütlesin seda talle, näitasin kirjutades, mis aadress on ja ta ütles, et damn, see linna teises otsas ju. Ma mingi, et jaa, seda ma üritangi öelda Sulle. Sõitis siis teisele poole ja seal ka mitu korda valesti, kuigi ma kogu aeg ütlesin, et pööra siia, pööra sinna, pööra pööra pööra. Lõpuks jõudsime maja ette ja ta ei aidanud isegi kohvrit mul välja tõsta ja arve oli 15€!!!! See vahemaa on 1,5km.. Täiesti okei. 

Jõudsin korterisse, Philip juba ootas mind, näitas mulle kõik asjad kätte, sain valida teki ja padjad ja tegime koos voodi ära ning Andrea, teine poiss, kes siin elab, tuli ka tere ütlema. Ta on itaalllaaaaneee! OH MY GOSH! 24.aastane kutt. Ja lubas mulle süüa tegema hakata, kui ma ütlesin, et Itaalia köök on mu totaalne lemmik. Pool õhtut veel jutustasin Karolini ja Alvariga ning lõpuks uinusin oma suures ja pehmes voodis ning pärast asjade lahtipakkimist oli mul tõesti tunne, et see ongi kodu. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar