reede, 19. veebruar 2016

Kohanemine Brüsselis

Eile möödus tööpäev linnulennul, kuna hommikupoole tegelesime igasuguste asjadega ning päeva teises pooles käisime pliksiga õues. Leidsin mingi täiesti suvalise pargi ühe ronimiskohaga ja ühe liumäega ja treenisin siis seal biitsepsit ja triitsepsit, pliksi kogu aeg üles tõstes ja jälle alla lastes. Mingi hetk läks ta ise kärusse tagasi ja ütles, et jalutame edasi, seega me jalutasime edasi. Üks, mida ma oma varasemast reisist Brüsselisse ei mäleta, on see, et siin on tänavad kogu aeg mäest üles-mäest alla. Nagu San Fransiscos, ilma naljata. Seega, kuna me olime 30 minutit jalutanud ainult allamäge, ohkasin ma sügavalt, sest kuigi mul väga aimu polnud, kus me oleme, oli selge, et koju saamiseks tuleb üles minna. Selles mõttes hea, et kuna tegu on madalmaadega ja siin pidi uputama korralikult, on ju igal juhul parem olla üleval. 

Käisime siis tiigi ääres, kus üks kohalik perekond üritas meiega juttu teha, aga minu laused peale bonjourcomment tu vas ja ca va said otsa ja vanaema oskas ainult inglise keelt, seega meie kohtumine jäi lühikeseks. Olulised olid nad aga sellepärast, et nad andsid lindudele terve suure saia. No ikka reaalselt suure, mitu kilo ma arvan ja siis ilmusid kogu pargi 10 000 lindu välja ja hakkasid selle saiaga võitlema ja kuigi mul oli päris suur hirm, siis väike neiu arvas, et see on maailma kõige ägedam asi, mis temaga juhtuda sai ja nautis seda väga.

Juba väljas!


Kahjuks hakkas üsna pea sadama vihma, sellist tüütut seenekat, et otseselt ei häirinud, aga riided olid niisked. Seega ma vaatasin veidi ringi, kalkuleerisin ja valisin ühe tänava, kust üles rühkida ja kust me oleks pidanud koju saama. Saimegi! Oi ma olen ässake ikka valmis esimese nädalaga. Ja telefon muudkui kiidab mind, et aktiivsed minutid jälle saavutatud, sest jalutada saab siin küll. 

Kohe näha, et hoiulaps on eesti laps, tahab õues käia, kohalikud ei käi pea üldse oma lastega õues, me nägime ainult 3 käru peale meie.

Õhtul tuli hostema koju ja nii panin mina kodust ruttu vehkat, sest poed suletakse siin ju 18.30. Jalutasin tagasi sinna tänavale, kus ma ühte korterit käisin vaatamas ja kus oli kingapood, kuhu ma minna tahtsin. Lisaks käisin toidupoes, kust ma hankisin endale jogurtit, tuli kohe selline tunne, et tahaks. Ja tsekkisin üle kõik kohalikud maiustused ja alkoholi.

Pargitakse hästi lähedale üksteisele, et mahuks rohkem, parkimiskohti on väga vähe
vaadake, kui hea hinnaga lilled!
 Poes müüakse jogurteid kogu aeg mingi kambaga. Kas 2x või 3x või 4x, seega hinna järgi ei saa midagi otsida, sest tükihindasid peal ei ole. Kogu aeg peab palju tarbima.


Poest jalutasin koju, käisin vahepeal McDonaldsis, kuna ma tahtsin neid makroone proovida ja need olid OMG kui head! Megahea konsistentsi ja maitsega. Ma olin nii üllatunud,et kuku või pikali. Õhtul kodus jutustasime jälle hostvanematega, meil alati hakkab ühest väiksest asjast teema peale ja voolab lõpuks jumal teab kuhu. Nii ka eile. Näiteks tehti mulle selgeks, et ma ei saa käsikohvriga koju minna, sest kuidas ma siis ometi emale kõiki neid häid veine viin? Ja et Liverpool on maailma parim jalkaklubi. Ja et Lindti ja Merci šokolaadid on siin väga odavad.

Täna hommikul ärkasin siinoleku aja jooksul kõige varem, võtsin neiu üle juba poole üheksa ajal. Kell 12 pangas oli mul kohtumine. Siin tuleb aeg broneerida isegi koopiate tegemiseks, seega mul oli aeg broneeritud ka kohaliku pangakaardi tegemiseks.

Pangas oli tore, läksin sinna, nõuti elukohtatõendavat dokumenti. Eesti elukohta. Ükski paber neile ei sobinud, ükski dokument polnud piisavalt hea ja kõik oli jama ja lõpuks mulle ei tehtudki kontot. Öeldi, et hangi elukoha tõend ja tule siis tagasi. Hurraaa!

Pangast edasi jooksin ma ühte korterit vaatama, mis oli senini mu lemmik listis, seega ootasin seda väga. See on mu majast 1.5km (või isegi veel rohkem, ma enam ei adu), aga seal samas suunas, kus kaubanduskeskus ja McDonalds ja park ja Basic FIT spordiklubi on. Korteriomanik on mingi 55a (no võib-olla 65a ka, ma ei tea) mees, kunstihuviline ja üks noormees, pea 25seks saav, elab seal korteris veel. Mulle õudselt meeldis selle korteri juures just mu enda tuba, suur ja avar, suure voodiga, terrassiga, suure peegli ja kapiga, kõik oli tip-top. Kõik head asjad ligidal. Ja omanik oli tõesti soe ja armas, ajas juttu ka, mitte ei näidanud kolme minutiga mulle kõike ära ja ei öelnud head aega. Kiitis mind pärast, et nii elav tüdruk ja nii hea inglise keel, et ta heameelega võtaks mu sinna elama. Ma heameelega muidugi läheks ka.

Teel tagasi leidsin ma mingi pagariäri, mul nimi läks meelest, mingi boulangerie vms, Kelly rääkis, et need on Belgia mingid kohvikud, kust saab saiakesi, seega ma põikasin sisse ja ostsin omale kaks sõõrikut. Arvestades, et päeva kilometraaž tuli pea 10km lõpuks, olin ma neid sõõrikuid väärt.


Ma ei hakka üldse mainima, kui ulmehead need sõõrikud olid, nii pehmed ja värsked ja maitsvad ja oeeehhh..

Koju jõudsin kell 14 ja pliks oli veel üleval, aga üsna pea läks magama. Kella neljast jälle üles ja siis möllasime kuni poole kuueni kuniks vanemad koju tulid. Hostema oli rõõmus, et mulle hommikune korter väga meeldis, aga tahtis, et ma ikkagi õhtust läheks ka vaatama, et tekiks võrdlusmoment. Niisiis pool seitse panin jälle jalad selga ja minek. Siinkohal ma pean ütlema, et ma eksisin täiega ära, isegi google maps ei saanud aru, kus ma olen. Ohjah, see väike ässake linnas. Lõpuks ma muidugi kohale jõudsin ja pidin omanikku veel pisut ootama, aga korter vaadatud sai. Oli omajagu plusse - nagu näiteks kena vannituba ja suur elutuba ja söögituba, aga oli ka miinuseid nagu näiteks vähene mööbel magamistoas, voodi puudumine ning 6 inimese koos elamine. Terve tee koju ma arutlesin ja kalkuleerisin ja Karolin ka aitas ja mulle vist ikkagi meeldis hommikune rohkem.

Kusjuures, üks naljakas asi siinsete tubade üürimisel on see, et kui külalised tahavad tulla, peavad nad 10-20€ öö maksma, nii-öelda kommunaalkuludeks. Hästi normaalne, et ma maksan viis sotti toa eest ja iga külaline peab veel peale maksma. Tänased korterid kumbki seda maksu õnneks ei küsinud, aga kõik eelmised on küsinud.

Lisaks sain ma teada, et belglased on hullud riigipühade fännid ja kui riigipüha jääb pühapäevale, on eelnev ja järgnev tööpäev vaba ja mis iganes veel, seega märtsis on puhkus 5 päeva, aprillis on 10 päeva, mais on 5 päeva ja paaripäevased puhkused sinna vahele. Hurraa, hästi panete!

PS! Eile ilmus Delfis uudis, et Brüsseli tunneliehitus pandi seisma, sest hiired sõid ehitusjoonised ära. Haha!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar