teisipäev, 12. jaanuar 2016

Bodypumpi 96.kava ja treenerid

Minul sattus kuidagi nii hästi, et hakkasin bodypumpi trennides käima just siis, kui hakati õpetama uut kava ehk praegu käimasolevat 96ndat. Kevadel sattusin ma esimest korda sinna rühmatreeningusse kava poole pealt ja siis oli küll esialgu väga keeruline, kui 30 mu ümber olevat inimest teavad iga liigutust ja ma katsun siis kuidagi seal vahel orienteeruda. Siinkohal mainin ka, et ma ei tea, kas asi on treenerites või selles, et sel korral ma tõesti olen palju neis trennides osalenud, aga praegu mulle tundub, et treenerid näevad palju rohkem vaeva õpetamisega ja muretsevad iga trenni alguses, kas keegi on uus. Kusjuures, siin võib ka roll olla uues aastas, sest pool saali on nagu nii igal korral uued.

See kava meeldib mulle väga. Alguses muidugi ei meeldinud, sest ma ei osanud ega jõudnud midagi. Kavas on alguses väike soojendus, pärast mida vähemalt mina olen küll väga soe. Edasi tuleb kükkide lugu, mille esimest sooritust ma mäletan hästi, sest ma tahtsin ära surra, aga nüüd ma naudin täiega ja raskust on ka 7kg rohkem kui alguses. Edasi on rinnalihaste lugu, mis on mu totaalne lemmik, sest poole pealt peab kätekõverdusi ka tegema. Vahetustega. Ma olen kätekõverduste ekspert, ma olen terve elu jooksul neid umbes 5 tükki teinud. Järgmiseks tehakse seljalihast, mis on ka päris mõnus, nüüd mul juba hakkab vaikselt see lihas ka tekkima, isegi massöör ütles, et on tunda. Edasi tuleb triitseps ja biitseps ja väljaaste kükid, õlad ja kõht ning ongi aeg venituse käes. Tund aega läheb nagu niuhti. (allolev video 5 minutiga kokkuvõte)



Treenerid on minu meelest ka MyFitnessis lihtsalt üle prahi. Ühtegi halba kogemust mul pole olnud, aga paar eriti head kogemust siiski. 

Pärast seda, kui ma olin oma sõpradele lubanud, et ma enam ilusate meeste trennidesse ei lähe, sest ma pingutan seal lihtsalt üle, broneerisin ma endale ühel laupäeval naistreeneri treeningusse koha, aga kohapeal selgus, et on asendustreener ja jälle oi-oi-oi kui kompu Rein Kahro. Ja temast sai hetkega mu lemmiktreener. Teate miks? Ta oli ülipositiivne, tegi hullult palju nalja, motiveeris ka kõige raskemal hetkel ning ütles täiesti suvalisel hetkel: "Ja nüüd vaata peeglisse. Kas Sa oled kogu aeg nii tõsine?" See mu lemmiklause lihtsalt. Õlgade loo lõpus on vaja kangi üles lükata 4 + 4 + 4 + 4 + 8 korda ja see viimane kaheksa on nii karm, et 75% treenijatest ei jõua ja annavad alla, aga Rein oli lihtsalt nii hoos seal ees, et ta karjus "EIIII ANNA ALLA, ma tean, et Sul on valus, aga eiiiii anna alla" ja uskuge või mitte, ma ei andnudki. Esimest korda. Üldse oli tema trenn esimene, kus ma tegin 100% kõik asjad ära. 

Foto: Triine Tamm

Meie esimene kohtumine Viktor Eksiga oli trennis, kus ta ütles mulle: "Hei, roosa, mis Su nimi on?" ja meie teine kohtumine paar päeva hiljem, kus ta küsis: "Tegelt ka teed kükke soojendusraskusega?" ja mina arglikult noogutasin. Kolmas kohtumine oli meil päris naljakas, kus ta ütles mulle 2x, et ma paneks raskust juurde ja ma keeldusin ning ma järsku kätekõverdusi tehes nägin, et ta paneb mulle vaikselt raskust juurde. Kuigi paljud, kellele ma neid lugusid rääkinud olen, on ehmatusega öelnud, et eiei, mina küll tema trenni ei tule, siis ma pean ütlema, et kord nädalas on mõnus Viktori juurest läbi käia. See ei ole lebotrenn, kus Sa annad alla ja see ei ole hiirekeste trenn, kus vaikselt oled nurgas ja mõtled, et treener ei näe, sest ta näeb kõike, aga samas oli tema esimene treener, kes juhtis mu tähelepanu tehnikale, mida ma olin päris valesti teinud ja ükski teine treener polnud seda mulle öelnud. 

PS! Raskuseid juurde tahab Viktor mulle kütta siiamaani, talle vist lihtsalt tundub, et ma olen palju tugevam, kui ma tegelikult olen. 



Kuigi viimane kord, kui ma Marge Nõmmiku trennis käisin, ta enam nii aktiivselt ei seletanud algajatele asju, siis esimesel korral meeldis mulle just see, kuidas ta kogu aeg innustas ja ütles, et esimesel korral ei jõuagi üle kahe ja õpetas pidevalt, kui palju raskust, kui palju juurde, kui palju maha ning käis ja vaatas ka kõikide tehnikat ning õpetas ning kuigi ta pole selline tüüpiline 30-aastane ülimusklis bodypumpi treener, siis on 7.30 hommikul tema juures ikka väga rahustav, aga samas motiveeriv käia. Kes esimest korda tulevad ja pigem tagasihoidlikult nurgas ise katsetada tahaksid, nendele soovitan seda treenerit, aitab piisavalt, aga laseb ka piisavalt iseseisvalt teha. 

Veel on väga armas ja innukas treener Kaarel Tõll, kes minu suutis küll trenni tegema panna ja kui ma lõpuks tundsin, et appikene, ma enam ei jõua ja jätsin käed paigale, vaatas ta mulle suurte silmadega otsa ja küsis: "Kas nii jätame pooleli?" Ja no ei jäta ju! Ikka tegin edasi. Ja minu meelest on ikka silmailu "klassi" ees väga mõnus, seega seda saab tema trennis ka. 

Mis puudutab Myfitnessi ruume, siis vaieldamatult mu lemmik bodypumpi koht on Rocca al Mare. Kui veel õigesse äärde ennast sättida, saab olla konditsioneeri all ja nii ei hakka üldse palav ka. Teine ülisuur ja avar on Kristiines, aga seal on keset saali kaks suurt lahmakat, nii et esimesel korral ei näinudki ma treenerit, kuna ta jäi selle kandilise asja taha. 

Kui keegi on veel siiamaani kõhklemas, et tahaks proovida, aga ei julge, siis mina väga soovitan. Tulemusi mõõtudelt tuli juba kuu pärast ning välimuse muutust hakkasin ise märkama kaks kuud hiljem. Ja mulle lihtsalt nii nii meeldib tühjaks pigistatud sidruni tunne. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar