pühapäev, 3. jaanuar 2016

Aasta 2016 saabumine

Vana-aastaõhtu oli meil planeeritud koduselt. Teist aastat järjest ühendame noorema ja vanema põlvkonna, mis tähendab, et ema-isa kutsuvad oma sõbrad ja mina omad ning pidu teeme koos. Teist aastat järjest oli ka minu valikuks Karolin ja Alvar ning uuena sulandus seltskonda Hele. Ja oi, meil oli tore! Paljud ei suuda üldse uskuda, mismoodi saab vanematega koos pidu panna, aga ju siis mul on nõnda ägedad vanemad (ja neil nõnda ägedad sõbrad), et minul küll probleemi pole. Meie empsiga tegime sushit (no okei, mina lõikasin lahti ainult), mis läks väga peale ja ootamatult isegi mulle maitses ning šampus voolas ojadena, muusika mängis nagu klubis ja möllu jätkus kauemaks. Esialgu me plaanisime isegi linna minna, aga olude sunnil me ei läinud ning lõpuks oli meil ka ülihea meel, sest väljas oli täielik Antarktika ja me oleks jääkarud olnud seal Vabaduse Väljakul. Seega olime me ikka mul kodus, tõmbasime muusika peale, tegime oma disko ja möllasime pea kolmeni hommikul.













Hommik oli paljulubav, väga halb ei olnudki olla ning Kelly-Alain käisid mulle veel head uut aastat soovimas, mis oli neist väga armas. Kella neljaks läksin aga Jan Roberti sünnipäevale, kus pakuti küpsisetorti (mis on surmani mu lemmik) ja kella seitsme-kaheksa vahel läksin lõpuks Big Mac einetega Karolini ja Alvari poole, kus vaatasime ära Tujurikkuja, Edekabeli ja Life of Pi filmi. Öösel millalgi kakerdasin koju. 

Teine jaanuar algas aga maailma parima telefonikõnega, kus ma sain teada, et minu elu läheb edasi hoopis Brüsselis. See oli minu jaoks umbes sama ootamatu kui kõikide mu sõprade jaokski, aga kahe päevaga olen ennast juba nii ekstaasi viinud, et ei suuda kohe kirja pannagi. Ma nii tahan juba minna!ˇ


Päeva teises pooles läksin hoopis Rocca al Mare Myfitnessi, kus ma käisin aasta esimeses Bodypumpi trennis ühe eriti armsa noore kuti juures ning pärast ujusin veel tund aega ja istusin kolmanda tunni veel aurusaunas. Ma lihtsalt ei tahtnud sealt välja tulla ja miski ei suutnud mind selleks sundida ka. Bodypumpis olin ka ekstratubli, sest kõik teised tundusid nii tublid olevat ja no treener oli megakompu ja nii ikka täna annavad jalad päris tunda. Kusjuures, te ei kujuta ette, kui palju uusi inimesi oli trennis, letis oli megapikk järjekord, kes kõik tahtsid registreerida ja trennis suur hunnik oli esimest korda. Uuel aastal tublideks, eksole. 

Õhtul kodus olin kell 21 juba surnud ja tahtsin magada, aga siis sõin ära terve topsiku Ben&Jerryse jäätist, šokolaadi-vanilje jäätis, kilo karamelli ja šokolaaditükkidega. Teate, mis siis juhtus? Siis tuli siuke energia, et ma vaatasin kella kaheni öösel jaburaid filme ja läksin lõpuks magama, sest muidu poleks pühapäev minu ellu üldse jõudnud. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar