pühapäev, 6. detsember 2015

Must Alpinist ja uus kino

Alates eelmisest nädalast on endine Solaris kino nüüd Apollo Solaris kino. Kui jätta kõrvale see tsirkus, mis nad korraldasid üleminekuga (päris pikka aega ei saanud netist pileteid üldse osta), siis olin ootusärev, et mis nüüd saab. Sai see, et esimeseks üllatuseks tõusis piletihind keskmiselt 0.4€. Vähemalt jäi alles supersoodustus, mis Solaris kinoga oli, aga 40 senti hinnatõus? Päriselt räägite? Muidu oleks okei, aga Solaris alles tõstis hindasid, mitte just eriti ammu ja nii kohe teine tõus otsa panna, nohjah. Halb üllatus. 

Mis puudutab kodulehte, siis ikka väga mage on see, et neil süsteem endiselt paigast ära, näitab, et mul 0 külastust (ka pärast uuendust oli mul tegelikult 1 külastus, aga see ei läinud arvesse), mingeid punkte ega piletite arvutamist ei ole (huvitav, kuidas nad üldse siis edaspidi seda soodustust arvutavad) ning vaadatud filmi ei saa ka hinnata. Minu jaoks oli külastajate hinnang alati üks nendest, mis mind filmi juurde kas tõmbas või eemale lükkas. Hetkel ei ole filmi juures üldse hinnangut. Eks näis, kas see algeline koduleht on neil tõesti jäädav või üritavad nad seda natukenegi Solaris Kino tasemeni viia. 

PS! Üheainsa plussi saab Apollo praegu sellega, et neil on mobiiliapp, mida Solarisel juba tükk aega ei olnud. 

Kui nüüd aga liikuda esimese külastuseni Apollo Solaris kinos, mis muideks on saanud ka pisukese uuenduskuuri oma välimuses, siis vaatasime sõpradega ära filmi Must Alpinist. Tegemist on Nõukogude ajal reaalselt aset leidnud sündmustel põhineva õudussugemetega noortefilmiga Eesti tudengite talvematkagrupist, kes satuvad Siberis hirmujudinaid tekitavate sündmuste keskele. 


Matkal oma kaaslastes pettunud ebapopulaarne grupijuht Olle jääb retke viimasel päeval mägedes kadunuks. Temaga rivaalitsenud vabameelse ja seiklusi hindava Eero juhtimisel laskuvad matkajad abi otsimiseks mägede jalamil asuvasse burjaatide külla. Vallandub kummaline ja terve mõistuse vastane sündmusteahel, mida näib dirigeerivat kadunud Olle. Võõral maal ja võõra rahva hulgas tuleb lahendada ülesanne, mida matkajad esialgu ei taha, kuid hiljem enam ei oska lahendada. 

Filmi lavastajaks on Urmas E. Liiv, mis ilmselt nii mõnegi kinosõbra (ka minu) ootused kohe kõrgeks seab. Minu jaoks oli ka väga määrav see, et filmis mängib Priit Pius. Vennad Piusid on Eesti kinomaastiku üks parimaid leide. Samuti tuleb kiita teisi näitlejaid, minu jaoks tundmatud, aga oi-oi-oi kui head. 

Film ise oli minu jaoks ääretult huvitav, ma olin ärevil lõpuni välja, et mis siis ikkagi saab ja kuidas see asi ikkagi laheneb. Kuigi teised nii sillas ei olnud ja nimetasid seda pigem ulmeliseks, siis mina soovitan ikkagi. Eesti filme tuleb toetada igal juhul. Ainult üks, mis meid kõiki pani mõtlema, oli see, et sellel ajal kindlasti noored niimoodi ei rääkinud nagu filmis (ehk nagu praegu). Mind see ropendamine ei häirinud, aga ma tõesti arvan, et pigem nii ei olnud. Kõik muu filmis oli ikka väga tõetruu, ilma naljata seal suudeti ära mängida ka surnukeha, lahkamine, hulluks minemine, mõrvad ja värgid. No ikka päris ulme film, poleks enamik ajast eesti keeles räägitud, ei usukski, et Eesti film. 

Igal juhul, hea töö filmitegijatelt ja soovitan ka teistel vaadata. Tegemist hea Eesti filmiga, mis on pisut teistsugusem kui siiani Eesti filmid olnud on. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar