reede, 6. november 2015

007 ja Scape saal

Neljapäeva öösel vastu reedet, täpselt kell 0.07 algas Coca-cola Plazas uues Scape saalis James Bondi järjekordse filmi esilinastus. Ma oma Facebooki lehel juba kirjutasin, et minu meelest on säärane turundustrikk lihtsalt geniaalne! Esialgu ma ei plaaninud sinna üldse minna, ma mõtlesin, et inimesed on segased, film lõppeb ju kell 3 öösel. Mingil hetkel aga hakkasime Kadiga rääkima, et äkki ikka läheks ja jõudsime järeldusele, et see ikkagi geniaalne ja nii otsustasimegi minna. 

Kõigepealt räägin uuesti saalist. Scape – kõlab nagu midagi müstilist, ulmelist, tabamatut. Ja nii ongi!
Scape, see tähendab võimalust astuda korraks eemale oma argitoimetustest ning minna seiklema fantaasiarikastele ja emotsiooniderohketele filmimaastikele. Uue projektori ülivõimas valgusjõud – 56 000 luumenit, toob Sinuni erakordselt erksad värvid ja terava pildi. Pärast sellisel tasemel pildikvaliteediga kinokogemust tundub kõik muu kahvatuvat. Uus saal ei paku mitte ainult silmarõõmu, vaid elamusi kõigile meeltele. Scape saali jaoks on Itaalias disainitud supermugavad premium-klassi avarad nahkistmed, mis lasevad Sul unustada kinosaali ja sukelduda filmimaailma.
Uue põlvkonna kirjeldamatult võimas Dolby Atmose helisüsteem CP850, toob helid kuuldavale lausa 68 kõlarist ning see jõuab kinokülastajani viiest erinevast suunast - nii laest kui seintelt. Kõik helid, muusika ja kõne liiguvad kinosaalis nõnda, et tunned nagu viibiks ka ise filmi sees ning kogu tegevus toimub Sinu ümber. Scape saali uus ja suurem ekraan laiub seinast seina, 170 ruutmeetri ulatuses. Suur matt pinnaga ekraan pakub võrreldes teiste ekraanidega 40% suuremat heledust, kuna peegeldab valgust paremini tagasi ning tekitab selge ja puhta pildi. 


Ja kui see tehniline mula kõrvale jätta, siis see saal on lihtsalt ÄGE! Mulle meeldis kohe sisenedes kujundus, seal on tume valgus, tumedad seinad ja neoonsinised lambiribad mööda seina. Toolid, nagu mainitud, on laiad ja mugavad, jalaruumi on rohkem kui varem, heli on lihtsalt SUUREPÄRANE, ma ei osanud sõpradele muudmoodi kirjeldada, kui ütlesin, et see nagu 5D heli. Ja ekraan on ülisuur ning vahet pole, kus istud, kuna toolid ja ekraan on kuidagi kaare kujulised, on igas nurgas pilt otse. Mina istusin kõige äärmisel kohal ja ka seal oli väga mugav vaadata. 


Uues Bondi filmist, siis salapärane sõnum minevikust ajendab James Bondi alustama omavolilist missiooni, mis viib ta Méxicosse ja lõpuks Rooma. Seal kohtub Bond Lucia Sciarraga, kurikuulsa roimari imeilusa ja kättesaamatu lesega. Bondil õnnestub pääseda salajasele kohtumisele ja veenduda SPECTRE-i-nimelise kuritegeliku organisatsiooni olemasolus.

Samal ajal seab Londonis asuva riikliku julgeolekuteenistuse uus juht Max Denbigh kahtluse alla Bondi tegevuse tagamaad ja uurib sedagi, kui vajalik on tegelikult MI6, mida juhib M. Bond palub endale salaja appi Moneypenny ja Q  ning asub otsima Madeleine Swanni, oma ammuse verivaenlase Mr White’i tütart, kes võib aidata tal kergitada SPECTRE-it ümbritsevat saladusloori. Palgamõrvari tütrena mõistab naine Bondi paremini, kui enamik inimesi seda iial teha suudaks.

SPECTRE-i tuumikule lähemale jõudes mõistab Bond, et teda ja sedasama vaenlast, keda ta nüüd leida püüab, ühendab üsnagi sünge side.



Ma tabasin ennast filmi ajal mitu korda mõtlemast, et see Bond on ikka naljakas mees, ta ei suuda kohe rahulikult olla. Kõik on vaja tal ära lõhkuda ja laamendada ja plahvatama panna ja hävitada. Lohutuseks võin öelda, et seekord ta õnneks ilusaid autosid eriti ei lõhu, aga üht koma teist siiski. Lisaks pean ütlema, et kuigi mulle alguses üldse uus Bondi tüdruk ei meeldinud, siis filmis ta meeldis mulle täiega, siuke süütu ja armas, aga samas väga musta hinge ja südamega tütarlaps. Mis puudutab soundtracki, siis ma olin seda korra varem kuulnud, kui seda süüdistati Michael Jacksoni Earth Songi plagiaadis ning siis see mulle eriti muljet ei avaldanud, aga filmis oli see kuidagi nii õige ja hea. Natukene kõrini oligi naistelauludest (selle filmi soundtracki laulab mees). 

IMDb'is on hetkel Bondi hindeks 7.5/10, mis on täitsa hea. Kuigi ma lugesin paari arvustust, kus filmi oli pigem igavaks tituleeritud, siis sarnaselt ühele kriitikule, pean ütlema, et absoluutselt kõik näitlejad olid erakordselt head. Keegi ei olnud võlts, keegi ei mänginud üle ja kogu see film tervikuna jättis mulle tõesti hea mulje. Kuna juba paar korda minult küsiti, kas see on parem kui Skyfall, siis jään vastuse võlgu, sest kuigi ma pole eriline Bondi fänn, siis mulle viimased kolm on kõik meeldinud. Mulle vist lihtsalt meeldib Daniel Craig. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar