kolmapäev, 21. oktoober 2015

3.päev - Tere Tulemast Timorisse!

Lennujaamas leidsime endale leboala, kus saime pikutada ja oma asju laadida (vaata allolevat pilti).
Nõnda passisime me poole neljani, edasi läksime uuesti kontrolli, kus ma suutsin isegi pisikesed viinapudelid sisse smuugeldada ja poole viie ajal hommikul startisime Bali poole.


Sellel lennul saime me ühede vähestena süüa, pakuti sooja pirukat, kit-kati šokolaadi ja vett. Pirukas ei erutanud, aga šoks oli pool viis hommikul küll magus. Edasi magasin reisi täiesti maha, ärkasin maandumise ajal Egerti togimise peale.


Balil saime esimestena immigratsiooni osakonda, et siis saada teada, et kuna me ei lähe maale, peame me ostma viisa, mis on veel kallim kui tavaline viisa ja tegelikult üleüldse on 15.oktoobrist Eesti Balil ju viisavaba. Mida iganes. Maksime hunniku raha neile jobudele ja läksime siis kohvreid otsima. Riburadapidi need ka tulid, siis läksime me järgmisse kontrolli ja sealt järgmisse, kus kohvreid skänniti ja siis ma olin küll põhimõtteliselt valmis tissid paljaks kiskuma, kui see onu oleks märganud, kui palju alkoholi meie kotis on. Õnneks ta ei märganud. Saime edukalt välja, et siis öelda vali EI kõikidele taksojuhtidele ja minna sisse tagasi. Check-in'i poiss oli nii unine ja nii alamotiveeritud, et ta uimas ja uimas ja pani, et meil kõik makstud ja puha (tegelt oleks vist pidanud väljumisemaksu ka maksma, oh seda toredat Balit). Saatsime kohvrid lennukisse ja kõndisime läbi turvakontrolli. Edasi läksime me järgmisse migratsioonipunkti ja mul oli lõpuks nii kopp ees sellest Aasiast ja Balist ja meie kolm päeva kestnud reisist. Kui me sisse saime, ostsime kiired joogid (vee ja Sprite seekord) ja jalutasime oma väravasse, et veel vapralt viimane lend üle elada.

Kui esialgu tekitas lennuk meis pisut õudu oma keskajaliku välimusega, siis üsna pea üllatusime meeldivalt, sest meeskond tegi nii head tööd, et tõsimeeli oleks tahtnud iga ühele tippi anda. Söök oli väga maitsev, sai oli pehmem kui ema tainas (jaa, ma jälle sooja toitu ei söönud, vaid nosisin enda ja ema saiad ära) ja jooke toodi kogu aeg ja tõesti toodigi, mitte lihtsalt ei lubatud. Lend oli sujuv, kestis jumal teab kui kaua ja nii märkasimegi, et lennuk hakkab maanduma põhimõtteliselt põllul. Vasakult paistis vesi, paremalt põld, ega tegelikult enam vahet ei olnudki, kuhu see lennuk maandub.

Lennukist väljasaades tervitas meid hull soojus ning kultuurišokk, sest kuigi Andre oli öelnud, et see on 2x2m lennujaam, ei uskunud ma enne, kui ise näha sain. See nägi välja pisut nagu meie turismitalud, kuhu ööbima saab minna, mingeid kaameraid või turvasüsteeme polnud ollagi ning igasugused sildid putkade peal olid just kui Alcatrazi vanglast toodud. Algselt seisime viisa järjekorras, aga ühel hetkel taipas ema küsima minna, et kas me peame seal olema (sest Andre ütles, et ei pea) ja saimegi hoopis minema. Ees ootas migratsioonipunkt. Elu lõpuni kõrini neist punktidest. Kohvrid saime kätte ja läksime järgmisse punkti, kus kohvreid jälle skänniti. Nad on jube kavalad, ameeriklased peaks sama tegema hakkama, skänneerides ju näeb kohe ära palju toitu ja jooki on. Ühesõnaga, seal masinas võeti Egerti kohver maha ja kästi kontrolli minna, aga nii kiiresti, kui ma suutsin selles palavuses mõelda, sain ma aru, et kõik joogid ja söögid on seal sees ja hüppasin ruttu vahele ja läksin hoopis oma kohvriga kontrolli. Seega meil vedas ja asjad jäid alles. Lõpuks saime välja ka!



Andre ja Veronica olid meil vastas ja hunnik Veronica sugulasi ka, seega päris lahe oli. Üks väike 5a tüdruk oli Andre külge täiega kleebitud ja tundus, et Andrele see kurrunurruvutisaare elu meeldib. Tänu Veronicale saime ka hotelli transfeeri ja juht oli oioioiii kui nunnu ja armas kutt. Tegime juba kiired arvutused, et kui ma saan 90 päeva riigis olla, peavad ema-isa jaanuaris uuesti pulma tulema. Haha! Hotellis koheldi meid nagu kuninglikku perekonda, kõik tehti ette ja taha ära, toodi kohvrid tuppa, toodi tuppa värsket mahla ja kõik käis neil nii heameelega, et lihtsalt wow. Nii, et soe tunne tuli sisse juba alguses ja see "tahaks-kõigile-tippi-anda" tunne jätkus.


Hotellis esimese asjana käisin pesus ja oh jeerum, kui suurepärane leiutis on dušš. Ja järgmiseks nautisime paar tundi voodi ja patjade pehmust, sest esmaspäeva õhtust kolmapäeva lõunani oli unetunde umbes 7.

Kella viiest hakkasime Andret ja Veronicat ootama. Kella seitsmeks nad jõudsid ka kohale ja siis jalutasime restorani, kus meil oli siis esimene ametlik Andre väljavalituga tutvumine. Käisime Indoneesia ja Jaapani restoranis ja järjekordselt ei jäänud ma nälga, sest nad pakkusid sushit!!! Nii võib seda Aasiat isegi armastama hakata. Õppisime kultuuri ja pulmatraditsiooni, rääkisime nalju ja hirmutasime Veronicat, et meil pulmas röövitakse pruut ära ja olgu ta selleks valmis. Ühesõnaga, väga kvaliteetne õhtu ja lõpus tahtsime me tippi ka jätta, aga Veronica ütles, et ei jäeta siin. Hm, no okei..

Restoran

Grupipilt on kaunis udune, aga märkasin seda alles hotellis, seega leppige fototõestusega, et me vähemalt olime kõik koos.

Veronica ja Andre
Miskid krevetid

Poole kümne ajal läksime laiali, Veronica vend Ala, kes on nii 17-19 aasta vahel, tuli talle bike'ga järgi.  Vanustega ongi siin nii, et kedagi eriti ei huvita, Veronica ütles, et ta vanemad on umbes 60. Elatakse veidi teistes väärtustes kui raha ja aeg.

- Tele2 lõpetas töö samal hetkel kui lennuk maandus, seega meie Egertiga oleme levitud ja punkt EMTle, sest EMT levib vapralt. Õnneks on meil kohalik sim-kaart, mis toetab.

- Liiklus on vastupidi Eestiga võrreldes ja üsna kaootiline, sõidab see, kes kõvemini tuututab. Ja tuututatakse kohe mõnuga, rollerid peavad autodelt eest ära tulema ja autosid mahub ka mitte nii palju mitu rida on, vaid nii palju kui mahub.

- Inimesed lähevad üle tee suvalises kohas suvalisel ajal ja mina panin lihtsalt silmad kinni ja lootsin, et keegi ei sõida otsa.

- Taksod lõpetavad sõidu kella 17st, edasi roni oma sihtkohta millega iganes soovid.

- Siestasid ei peeta, aga poed pannakse kinni vahemikus 17-21. Keda see aeg ikka kotib..

- Praed on hinnavahemikus 3-10$, õlled u 2.50$, värske mahl 3$.

- Temperatuur on õhtul kell 21 umbes 32 kraadi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar