pühapäev, 11. oktoober 2015

24 tundi laupäeva

Ma arvan, et eilne oli mu elu kõige ägedam laupäev. Lihtsalt sellepärast, et ma tegin pea kõike, mida ma armastan, inimestega, keda ma armastan ja tuju oli uskumatult hea terve see 24 tundi.

Neli esimest tundi ehk keskööst kella neljani hommikul tantsisime, jõime, rääkisime, sõime ja nautisime seltskonda minu juures. Kella nelja ajal vajusime me lõpuks ära ja noh, parem oli ka. 



Kella 10-11 vahel me ärkasime, veidi mina piinlesin oma mitte eriti meeldiva enesetunde käes, aga samas tuju oli endiselt hea. Kui me lõpuks kõik vooditest välja saime, läksime allakorrusele ja ma lubasin lahkelt kõigile omletti teha. Ausõna, ma pole elus kunagi varem omletti teinud, sest see pole mul eriti lemmiktoit, peamiselt söön ma seda kuskil restoranides (või laeval) ja kodus on alati ema teinud. Seega, minu elu esimene omlett, mida ma tegin siis teadmistest, mida ma omandasin Masterchefi saates. Ilma naljata. Panime sisse tomatit ja vorsti ja juustu ja sinihallitusjuustu ja kuigi veidi oli "mis-must-see-valmis," sõid kõik selle ära. Alvar suurest tänutundest sõi ära isegi kärssanud osa, naised (mina kaasaarvatud) nokkisime selle välja. Ja kõik ütlesid, et esimese korra kohta väga hästi. Super luks. 

Edasi sõitsime me linna, mina ja Karolin ja Hele ja läksime Ilumessile. Ja ma olin nii tubli, et ma ei ostnud absoluutselt mitte ühtegi asja. Ma maksin 8€ massaažile, 3.50€ Boosti smuutile ja sain tasuta meigi Glo Mineralsi boksist. Lõpus ma tahtsin osta koti ja mobiiliümbrise, aga seal sai ainult sularahas maksta ja seda mul polnud. Jumal lihtsalt ei lasknud mul midagi osta. Tulles tagasi aga esimese osa juurde, siis massaaž oli übermõnus! Mingi noor kutt tegi, Pavel, ja ma mõtlesin terve aja, et kui mul veel riideid ka seljas poleks, oleks ERITI hea. Ma arvan, et lähen tema juurde ka edaspidi. Glo Mineralsis  tegi meigi mulle Janne, kes on üks mu lemmikutest meikaritest ja Karolin ütles ka pärast, et ta ei saa aru, mis jama mul pildistamise päeval näos oli, kui Janne nüüd 15 minutiga nii super asja tegi. Ja ma olen nõus. Ma olin päris löödud oma ebaõnnestunud meigist, mis mul eelmine kord oli. 



Messilt lahkudes võtsime Alvari uuesti peale ja tahtsime Osman Kebabi sööma minna, aga see oli megatäis ja teenindaja ütles, et VÄGA pikk ooteaeg on, seega me läksime hoopis Rocca al Maresse ja Mack BBQ'sse sööma, sest Hele tahtis ribisid. Nad on seal menüüd hoogsalt muutnud, tavalist cheeseburgerit enam polegi, on triple cheeseburger ja hoopis üks uus asi - vegas burger. Seda viimast ma proovisingi. Hele sõi mingeid meistrivõistluste ribisid, Karolin ja Alvar pork necki. Ja kõik toidud olid unreal head! See Vegas Burger on sai-juust-salat-sai, seega ta on poole pisem kui tavaliselt burgerid seal ja see oli väga hea, sest nii ei saanud kõht ülemäära täis.


Pärast õhtusööki seadsime oma sammud Myfitnessi ja läksime trenni. Tean, et üsna tark oli enne süüa, aga no päev oli juba õhtusse jõudnud ja olime endiselt oma omlettide peal. Kuna me jõudsime trenni üsna hilja, läks Alvar jõusaali ja naised ujulasse. Ujulas kütsin 300m vana rasva peal ära, kõik kohad hakkasid valutama ja edasi lebotasime Helega lastebasseinis ja aurusaunas. No mõnus. 

Alvar tahtis, et ma sellise selfie teeks, haha
Aurusaunas tuli meil aga idee, et läheks kinno, kell oli ju trenni lõppedes alles üheksa. Ja kuna esimesed 21 tundi olid nii megalahedad olnud, tuli viimased 3 ka megalahedaks teha. Meie õnneks algas film Kõnd (The Walk) täpselt 21.40, see meile sobis ja nii sõitsimegi hoopis Solaris kinno. See film oli 3D ja see oli reaalselt kõige rõvedam 3D, kus ma eales käinud olen. Vahepeal pani Alvar oma käe mu jala peale ja kui ta ära võttis, olid mu teksad läbimärjad, seega see oli rõve teiste jaoks ka. Aga film oli ülihea. Selline hoopis teistsugune, lihtne, muusikat ja eriefekte ei olnud, muinasjutu vormis ning kuigi me Karoliniga ootasime lõpus mingit austusavaldus kaksiktornidele, siis ilma selleta oli ikkagi film päris hea. Kõrgusekartjatele ei soovita kohe üldse, sest mina kõrgust ei karda, aga no ma olin ikka väga šokis seal. 


Seega, keskööks olin kogu oma kamraadi kodudesse viinud ja 15 minutit pärast pühapäeva algust maandusin isegi koju. No öelge, et ei olnud vägev laupäev! 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar