kolmapäev, 10. juuni 2015

Türgis.

9.juuni, neljas tööpäev, viies päev laevas.

Pärast Rhodost tegin powernapi ja siis uuesti tööle. Töö oli okei, säilitasin meeldiva enesetunde lõpuni välja ja sain aru, et mu enda suhtumises on see kinni, kas tunnen ennast hästi või mitte. Lõpetasime töö poole kümne ajal, läksin kajutisse sättima ja kell 23 kohtusin Jenniferiga, et peole minna. Pidu toimus viiendal tekil, põhimõtteliselt õues, seal jagati jooke ja oli DJ ja pidu kestis kaheni. Aga no megapidu oli. Lisaks kohtusin ma lõpuks Eesti tüdrukutega ja kuigi väga imelik oli ennast eesti keelele ringi häälestada, oli väga lahe neid näha! Mis puudutab peo osa, siis noh mina ja alkohol ja hea muusika ja nii rabasin ma neid mehi nii et vähe pole. Nagu Jennifer ütles, vahepeal käis security guy mind ka üle vaatamas, kas olen veel okei või on aeg ära vedada. Õnneks Jennifer ise hoolitses mu eest täiega ja lõpuks läksingi õnnelikult ja paari silmarõõmu võrra rohkemana pool kolm magama.

10.juuni, viies tööpäev, kuues päev laevas. Laev on Türgis.

Hommikul ma muidugi vihkasin ennast ja ei suutnud kuidagi ärgata. Sneha ajas mu üles ja ei jätnud enne üksi, kui olin voodist väljas. Ja oh blääää, kui padi ma näost ikka olin. Tükk aega turgutasin veel ennast. Söök ei läinud üldse, vesi oli hea. Millal ma ükskord õpin, et tekiila pole minu jook, ma ei tea. Eile veel oli selline kokteil, et viin ja tekiila ja apelsinimahl ja mingi punane mahl ka. Aga väääga maitsev oli. Tööl läks suurepäraselt, Sneha naeris mu üle terve aja, ma olin täiesti vait, tegin kõik ära, mis teha oli vaja ja no ei ühtegi liigutust rohkem. Lõpetasime töö 12.30, käisin söömas ja mul oli täiesti savi, kus see laev on, mina läksin magama.

Veel pisut laevaelust. Laevas seda teretamist ikka jätkub, koooooogu aeg. Käi ja naerata ja tereta. Ja kui kedagi pikemalt vaatama jään, arvatakse kohe, et olen huvitatud. See on eriti naljakas veel. Üldiselt mulle tundub, et kõik või vähemalt suur enamus otsivad endale siit kedagi.

Kõikidel on rahvuskaaslased, ma olen põhimõtteliselt ainus, kes oma keelt rääkida ei saa. Eile kohtusin ühe Šveitsi kutiga, ta ütles, et ta ka üksik. Indiast on vähemalt pool laeva, Euroopast mulle tundub, et on serblasi ja poolakaid kõige rohkem. Eestlasi on siis 3 ja üks neist lahkub kohe.

Üks naljakas asi ka. Eile mõtlesin, et issand kuidas tahaks jäätist ja hoolimata sellest, et ma seda maal ka sain, pakuti seda ka õhtusöögil. Täna mõtlesin, et bläääää kuidas tahaks burksi ja palun väga, lõuna ajal burks ja friikad. Juheeei!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar