teisipäev, 16. juuni 2015

16.juuni, päev nr 12, sea day.

Tänane päev oli nii hull, et ma kohe ei suuda ära imestada.

7.15 - äratus
7.40 - hommikusöök
8.00 - tööle
8.30 - medical centerisse
9.00 - tööle
9.30 - medical centerisse
9.40 - tööle
10.00 - treening
11.00 - tööle
12.55 - sööma
13.15 - tööle
14.00 - treeningule
14.55 - kajutisse tuttu
15.45 - üles
16.00 - tööle B-watch vahetus
17.40 - sööma
18.00 - tööle
21.45 - töö lõpuks läbi.

Ma ausalt olen surnud.

Medical centeri külastuse põhjus on vägev. Eile öösel pärast pidu söön mina rahus skittelsi komme ja järsku tunnen, et räige krõks käib ja komm on täiesti vales kohas. Vaatasin peeglist, hammas oli jumala pooleks. Olin natike šokis, läksin magama ja lootsin hommikul, et see oli uni. No ei olnud. Pooleks mis pooleks. Läksin arsti juurde, arst küsis, et mis tegin? Eee... sõin kana, kont tuli vastu. Kui tõsiselt ta mind ikka võtnud oleks, kui ma oleks öelnud,et mugisin skittelsit öösel kell 2. Hahaha. Igal juhul ütles arst kohe, et asi on väga halb ja et täna ei saa arstile, sest me merel ja delfiinid mind vaevalt et aidata oskavad. Homseks, Corfule, pidi üritama saama aega. Õhtuks veel polnud, vaatan hommikul uuesti. Igal juhul oli sellel arstil mingi hambakips, mis haises nii räigelt, et ta ütles, et ta ei tee seda oma kabinetis. Aga see pani mu hamba ühte tükki ja vähemalt päev otsa oli väga hea olla.

Esimene treening oli meil hästi põnev. See rääkis paanikast suures rahvahulgas ja organiseerimisest. Ja see põhines Costa Concordia juhtumil. Vaatasime videot, kuidas see kõik tegelikult oli ja kui valesti kapten käitus ja kuidas inimestele valetati. Aga 2,5 tunniga oli laev tühjaks evakueeritud ja surma sai 3000 inimesest ainult 32. Üks seal tööl olnud meeskonnaliikmest töötab nüüd meie laevas, seega meil palju siseinfot. Hästi põnev. Teine treening oli ohutusest ja ma ei saanud midagi aru ja tahtsin ainult magada. Homme on meil jälle meeskonna drill ja noh, ilmselt ma lähen jälle põhja, kui ma seda asja tõsisemalt võtma ei hakka.

Täna laev kiikus ka terve päeva. Samas alles 12ndal päeval tunnen laeva kõikumist, seega pole üldse paha ju. Täna keerame kella ka, meile kasulikult. Ma iga hommik mõtlen, et palju mul päeva jooksul on aega magada ja et õhtul raudselt vara magama, aga iga öö lõppeb see ikka kella kahega.

Mis puudutab meie suhet Lollyga, siis täna ma olin nii apaatne kõige suhtes, mis ta ütles, et sügavalt pohhui oli. Ta vaatab Revenge sarja ka (95% laeva vaatab) ja kui ma ütlesin, et ma olen näinud, siis ta hakkas uurima asju ja no ma võin ausalt sõbralik ka olla. Seega tänane draamavaba. Aga ega me eriti ei kohtunud ka, nii hull päev oli. Meil seekord külaliste hulgas kaks komplekti ameeriklasi. Ühed on täiega lahedad, mees ja naine, hästi sõbralikud ja ilusad ja teine on isa ja kaks poega. Nad kõik on megasuured ja istuvad päev otsa kajutis ka kui nad lõpuks välja tulevad, oleks nagu sõda üle käinud sealt, ausõna. Täna see mees ütles, et kodus ta peab ise koristama, et talle meeldib, kui keegi tema eest teeb, ma olin siukse näoga, et Sa päriselt tead, mis koristamine tähendab??? Ma ei usu. Meil on ka kaks paari vanakesi, mõlemad hästi armsad, siis on meil Singaburi suguvõsa ja siis on see Crystal Penthouse, mis iganes riiklased nad on. Vahel nad meeldivad mulle, vahel üldse mitte. See mulle ei meeldi, et nad siiberavad kogu aeg edasi tagasi. Jõuan ma sisse minna ja ilutekid voodile peale panna, nad tulevad "Kas saaksid hiljem tagasi tulla?" Lähen ära, 10min pärast nad väljas, jooksen tagasi, jõuan jääkuubikud tuua ja vaasi vee panna ja NAD on juba tagasi. Ja nii iga päev. Hulluks ajavad. Üldiselt on meil armas komplekt vist, saab hakkama.

Nii saigi see järjekordne sea day üleelatud, suuremate jamadeta. Kui pooleks läinud kiku väljaarvata. Järgmisel kruiisil pole ühtegi sea dayd, juhhuuu!

Mul pole täna ühtegi pilti, aga ma luban, et teen neid rohkem

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar