esmaspäev, 13. aprill 2015

Lavendel Spa ja Cafe.

Olen Lavendel Spast kirjutanud ka varem. Tollel korral käisin sauna- ja lõõgastuskeskuses, seekord käisin hotellis, sauna- ja lõõgastuskeskuses ja ka kohvikus. 

Esimene asi, mis juba kohale sõites ebameeldivust tekitas, oli tee-ehitus. Ehitus oli täpselt seal, kust peaks spaa juurde saama ja oli üsna keeruline aru saada, kuhu me pöörama peaks või kust me üldse ligi saame. Rääkimata sellest, et legaalselt oli üsna keeruline ka teisele poole pöörata ja nii me valges avastasimegi, et sõitsime täitsa vastassuunas vahepeal. Mitte ühtegi abistavat märki ega silti polnud. 

Kohale me siiski saime ja siinkohal suur pluss parkimisele, sest ruumi oli palju ja polnud küsimustki, et poleks mahtunud. Seoses teeremondiga olime me maja taga, mis tähendas, et sisse saamiseks pidime jalutama läbi kohviku. No polnud hullu. Vastuvõtus oli ülisõbralik noormees, kes palus meil täita külastajakaardid ja kui olime eesmärgiks pannud puhkus, küsis ta, millest me puhkame ja ma vastasin, et meestest ja lastest. See kõlas nagu meil oleks 20 last ja 7 meest. Saime toavõtme ja läksime oma tuba üle vaatama.


Kuna me olime sõbrannaga, tellis tema meile kaks erinevat voodit. Voodi oli nii pehme ja ma ei saa jätta mainimata, kuidas mulle meeldis voodi kõrval olnud aken. Hommikune päike pääses kohe sisse. Ühe miinusena mainiksin patjade olematu suuruse, aga see probleem vist on enamikes hotellides (välja arvatud Ameerikas, sealsed padjad on 2x2m) ja õnneks oli kapis ka teine padi varuks. 

Kui olime asjad sisse seadnud, toa üle vaadanud, sõime lõunasöögiks oma lemmiksushit Sushiplazast ning muljetasime natukene ajast, mil me ei kohtunud. 


Edasi läksime me sauna- ja lõõgastuskeskusesse, mina olin seal varem käinud, Ae ei olnud. Kui eelmisel korral panin rohkem rõhku saunadele, siis seekord basseinidele. Samuti lebotasime mitu tundi lamamistoolidel, sest kuna seal aknaid ei ole, ei saa üldse aru, kas on hommik, lõuna või õhtu ja aeg kadus lennates. Seekord oli meie kahe lemmikuks Jaapani saun, mis on 41-kraadine mullivann. Eelmisel korral ma suutsin sinna ainult korraks sisse minna ja pistsin juba jooksu, aga seekord Ae käskis mul seal olla, seega siis olime. Külmaveetünni pugesin ka pooleldi sisse. 

Saunakeskuse külastajal on võimalus nautida nelja erineva sauna võlusid: 
- suitsusaun (80 – 85° C )
- aurusaun (50 – 52° C)
- soolasaun  (40 – 50° C)
- lavendli-aroomisaun (40 – 45° C)

Lisaks on võimalik:
- ujuda kose all väikeses basseinis (sügavus 1,20 m / temp 32° C)
- mõnuleda jaapani vannis (41° C )
- turgutada ja värskendada end sidrunilõhnalises mullivannis (34° C)
- karastada end karges külmavee tünnis (kuni 14° C)
- hingata vabalt soolakambris (meil oli see küll katki kahjuks).

Sauna- ja lõõgastuskeskuses on külastajatel võimalus tellida jooke ja suupisteid spaamenüü alusel, aga see jäi meile ka veidi arusaamatuks, seal keskuses oli menüü ja all telefoninumber, kuhu tuli tellimiseks helistada, aga kes see võtab telefoni spaasse kaasa? Veidi totter süsteem. 

Spaas pakutakse lõõgastavaid protseduure, mida on võimalus juurde osta lisatasu eest, meie seda ei kasutanud, lõõgastusime teineteise seltskonnas. 

PS! Meeldiva üllatusena märkasin, et keskuse hindasid on kõvasti alandatud ajast, mil see avati. Siis oli hind 25€, hetkel vaid 10€. Ma ütleks, et nüüd on hinna- ja kvaliteedisuhe rohkem paigas.



Pärast tunde mõnulemist käisime korraks kohalikus Maximas, et endale jooke-sööke hankida. Reaalsuses me ostsime jäätist, siidrit ning läksime siis Lavendel Cafe'sse, kus me otsustasime kõhu täis süüa, et siis toas edasi tšillida. 


Kohvik ise on väga kena ja hubane. Mulle on alati meeldinud need kohad, kus saab  istuda diivanil ja kus on hunnik patju. See tekitab automaatselt koduse tunde ja minu meelest maitseb toit ka kohe oluliselt rohkem. Kohviku menüüle annan hindeks 5+! Nii palju huvitavaid asju, et pidi lausa mõtlemisaja võtma enne tellimist. Mina otsustasin valida fetuccine pasta Alfredo kanaga (7.50€) ja Ae valis Tai krevetisalati riisinuudlite ja seesami-magusa tšillikastmega (8€). Joogiks valis Ae jäätisekokteili ja mina miski kokteili, mille nime ma ei mäleta, aga milles oli kokkusegatud umbes neli erinevat alkoholi ja alkoholivaba asja ei tundunud seal sees üldse olevat. Mina jäin oma valikuga väga rahule, pasta oli nii maitsev, et kuku pikali, aga Ae salat oli veidi liiga vürtsine, lõpp tal jäigi see-tõttu kahjuks söömata. 






Alguses oli restoranis elav muusika ka, see oli jälle üks plusspunkt. Mis mulle aga ei meeldinud, oli esiteks see, et kohvik oli avatud kuni 24 või kuniks külalisi jätkub, aga kui meie poole üheteist ajal läksime, öeldi, et natuke veel on köök lahti. Täpselt ei saanudki aru, kas siis 23ni või me umbes sundisime kokka uneajast veel meile süüa tegema. Selline informatsioon võiks kirjas olla, et kohvik avatud kuni 24, köök avatud kuni 23 vms. Ja teine väga imelik asi oli see, et viimase tund aega istusime me kohvikus üksinda. Ei olnud teisi kliente ega ka teenindajaid. Kui ma maksta tahtsime, ei olnudki kellelegi maksta konkreetselt. Mina ütlesingi, et lähme minema, hommikul tuleme maksame, aga sõbrannal hing valutas ja arvas, et me peaks ikkagi ootama. Noh, ootasime siis. Viisakusest jätsin neile tippi ikkagi, sest söök oli viimase peal ja meid teenindanud noormees tegelikult ka. 

Kui tuppa tagasi läksime, vaatasime oma supersuurest telekast (ja see tõesti oli suur ja äge!) veel filmi, jõime pisut ja jäime siis magama. 

Hommikul ärkasime äratusega 9.30, sest hommikusööki pakuti 11ni ja sellest ei tahtnud ilma jääda. Kahjuks hommikusöök oli pigem pettumus. Me läksime 9.45 sööma ja enamik asjadest olid juba otsas, eriti just värske osa ja võileiva materjal. Ae mainis, et kui tema eelmine kord käis, pandi neid asju juurde, aga seekord mitte. Kusjuures 10.15 korjati juba ka kõik saiakesed-pirukad ära, nii et kui üks sats inimesi 10.45 tuli, siis nad ei saanudki suurt midagi. See oli minu jaoks üllatav, sest kuigi ma pole Eestis eriti hotellides olnud, siis vähemalt Ameerikas oli küll nii, et kui hommikusöök oli 10ni, siis see tähendaski, et ka 9.59 olid kõik asjad veel olemas. Arvestades, et hommikusöögi pärishind oli 6€, siis seda makstes ma oleks ikka väga pettunud olnud. Söök, mida me saime, maitses aga hästi, muna-peekon, puder, pirukad, mahlad, kõik olid head. Ainult hommikuhelbed olid mingid jahukäkid, mida mina süüa ei suutnud.





Pärast hommikusööki pakkisime toas asjad kokku ja läksime veel kord spaasse. Siinkohal jälle üks suur pluss, et me võisime kõigepealt check-outi teha ja siis spasse minna, keegi ei pannud meile kellaajaliselt mingeid piiranguid. See oli mugav ja armas ja tore. Teisel päeval olime spaa osas nii laisad, et lebotasime jaapani vannis ja siis jõime jooke lamamistoolide peal ja lihtsalt lobisesime. Me üldse lobisesime nii palju, et ma ütlesin ka Aele, et mul on temast nüüd puhkust vaja, mitmeid tunde pidin ta juttu kuulama (haha, see muidugi on nali). 

Kahjuks meie mõnus puhkus lõppes vihmase ilmaga, sest nii kaua kuni meie basseinis sulistasime, oli otsustanud päike jalga lasta ja vihmaga asenduda, seega polnud näiteks mu päikeseprillidest enam üldse mitte mingisugust kasu. Õnneks aga pärast sellist leboaega ei morjenda isegi mitte vihm, las kallab. 

1 kommentaar: