esmaspäev, 9. veebruar 2015

Restoran Liisu Juures

"Liisu Juures" on pererestoran, kus Liisu koos oma vendade ja õdedega pakub võimalust võtta veidikeseks aeg maha väikeses ja hubases restoranis Tallinnas Raekoja platsil. Südamlik ja soe külalislahkus, suurepärane toiduvalik vanaema retseptikogust, rahvalik muusika ja rõõmsameelne suhtumine lastesse - need on väärtused, mida Liisu tähtsaks peab ja jagada tahab. Restoran asub Tallinna südames, Raekoja platsil.

Meie pere sattus sinna väga lihtsalt - jõuludeks sai kingitud voucher kahele, mida kasutasid ema ja isa ning mina ja vend läksime kaasa, et oleks meeldiv pühapäeva lõuna perega. 



Restorani sisseastudes kuulsin esimese asjana Eesti muusikat, ikka seda õiget, ämmamoorimaja ja muid selliseid laule. Hoopis teistsugune kui mujal. Teine asi, mis mulle silma jäi ja veidi hämmastust tekitas, oli see, et neil olid endiselt jõulukaunistused igal pool (käisin jaanuari lõpus). Katsusin sellest üle olla ja nautida atmosfääri, mis oli väga hubane ja armas. Mulle meeldib süüa kohas, mis pole ülevalgustatud, igasugused baarid, pubid, trahterid jms meeldivad mulle kohe eriliselt. 



Pilt: http://www.liisujuures.ee/
Meil oli väga armas teenindaja, kes naeratas esimesest hetkest, mil sisse astusime ja tegi seda lõpuni välja. Kuna me sattusime sinna pühapäeval kella 1 ajal, oli rahvast üsna vähe ja hea rahulik, aga ma ei oska öelda, kas see ka tavaliselt seal nii on. 

Eelroaks sõid ema-isa köögivilja-juustusupi (4.90€), mis oli maitsev, aga nende jaoks pisut soolane. Ma ise ei suuda püreesuppe süüa, seega ma ei proovinud ka seda, aga ma olen enam kui kindel, et tegelikult polnud ta nii soolane midagi, lihtsalt maitsed on erinevad. 


Pearoaks tellisime kõigepealt paneeritud ahvenafilee kodujuustusalati ja soojade kartulitega (13.20€). Sellest päevast algas minu armastus kodujuustu vastu. See salat kodujuustu, kurgi ja tomatitega oli lihtsalt nii hea, et viis keele alla. Praad üldiselt oli maitsev, mingeid erilisi emotsioone ei tekkinud. 


Minu pearoa valik langes kanavardale tomati küüsalugukastmes ürdikartuli ja kurgisalatiga (10.90€). Pean ütlema, et kuigi toit oli okei, ei olnud see minu lemmik ja ma sõin selle küll ära, aga uuesti ei telliks. Võib-olla minu puhul ongi asi just selles, et ma tundsin, et see on liiga kodune ja seda võin kodus ise ka teha, ma ei pea selleks välja sööma minema. Kartulid olid väga head, kana oli veidi pehme/toores mu jaoks ja see punane kaste veidi liiga vänge maitsega, üsna pea hakkas see suus juba ringi käima.


Kolmas pearoog oli vorstivalik ahjukartuli ja hapukapsaga (9.90€). Nagu aru sain, oli kapsas ja kartul hea, verivorst mitte nii väga ning muud vorstid okeid. Jälle selline praad, et sööks ära küll, aga uuesti ei võtaks ja midagi erilist igatsema ei jää. 


Magustoite oli meil kaks. Üks oli Liisu õunakook vaniljekastmega (3.90€) ja teine kamavaht mustsõstardega (3.90€). Mulle maitsesid mõlemad väga, kook oli parajalt magusa kastme, aga mitte nii magusa moosiga ning kamavaht oli üldse minu jaoks esmakordne kogemus, seega väga huvitav ja mulle meeldis. Isa küll kommenteeris, et väga magus on, aga minu meelest oli väga hea. Võib-olla oli asi ka koogis, mida enne sõin, et selle magususeastmeni kamavahet ei küündinud. 




Lõpetuseks ütlen, et restoran oli huvitav ja vägagi teistsugune kogemus kui siiani, aga samas arvestades hindu ja toitu, siis ma pigem tunnen, et selle raha eest teisel korral ma läheks kuskile mujale. Eks mingil määral määrab hinnataseme ka asukoht, aga näiteks see oli minu jaoks ka üks miinustest, sest auto tuli jätta ükskõik kuhu tasulisse tsooni (isegi Balti Jaamas olnud eluaegne kesklinna tsoon on nüüdsest südalinn ehk 24/7 tasuline) ja see summa tuleb ju restoranisummale veel otsa panna. Teeninduse kohta pole aga ühtegi halba sõna öelda ning kes soovib Eestimaist toitu ja teistsugust kogemust, siis palun, minge proovige ära. Mina lähen uusi kogemusi järgmiseks otsima kuskile mujale. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar