neljapäev, 8. jaanuar 2015

Kinost ja lastest

Täna külastasime lapsega esimest korda Coca-Cola Plaza korraldatavat "Beebiga kinno" üritust. Film oli väga armas ning korralduse poole pealt pole mul ühtegi halba sõna, aga natukene jäi hinge laste käitumine, mis paistis kordaminevat ainult mulle.

Kes on sellel üritusel käinud, teavad, et suur osa lastest mängib ekraani ja istmete vahelisel alal, mõni neist terve filmi aja. Nii oli ka täna. Esimest korda oli ka minu pliks enamiku ajast seal ja seda rohkem hämmastust minus laste käitumine (või tegelikult ka vanemate käitumine) minus tekitas.

Ikka on olukordi, kus lapsed lähevad asjade pärast kaklema. Ma ei tea, kas asi on minus, aga mina pean normaalseks, et mängib see, kelle käes oli asi esimesena või lihtsalt targem annab järele. Täpselt nii ka mina oma tüdrukule pidevalt ütlesin, et asju tuleb jagada ning kui ta seda ei teinud, ütlesin ka paar kurjemat sõna. Samas, mitu korda oli olukord, kus keegi minu lapselt asja ära kiskus või teda sellega suisa lõi ning vanemad ei teinud mitte midagi. Mingi hetk oligi tunne, et ma lähen ütlen ise lapsele, et kuule tõmba tagasi veits. Raske oma last kasvatada, kui teised kõik võivad teha.


Teine asi, mis oli täiesti absurdikas, oli see, et lapsed olid üksi. Kas oli lapsevanem istumas oma kohapeal (nii 6 rida üleval pool) või vaatas ta filmi ja laps tegi, mis tahtis. Üks laps virutas teisele ühe autoga ma arvan nii 4-5 korda vastu pead, enne kui kuskilt saali teisest otsast lapse nime hõigati, mille peale ta siis hetkeks oma tegevuse katkestas, aga seda hiljem edasi tegi. 


Üks laps nuttis ja ta nuttis ilma naljata ikka päris päris pikalt, enne kui üks "väga mures" ema tema juurde jooksis. Ma küll ei näinud, miks ta nutma hakkas, aga mis iganes selle põhjuseks oli, kas tõesti on see beebiga kinno tulemine lihtsalt ema vabadus filmi vaadata? Ma täiesti saaks aru sellest, kui vaadatakse filmi (üritusel alati üks film, üks multikas), aga et tulla lapsega koos multifilmi vaatama ja kui last ei huvita, siis vaadata ise ja savi, mis see laps teeb?

Veel väga naljakas minu jaoks oli see, et lapsed käisid teiste inimeste toitusid söömas. Ikka üks popcorn ühest karbist, teine teisest, üks õunatükk ühest kotist ja komm teisest. Minu jaoks naljakas on see vanemate reaktsioon, "Äh, ära võta, teise oma ju," aga samas midagi ei keelata ja laps saab oma asja ikka kätte. Iseenesest mul pole ju kahju anda, kui täna mingi neljas laps tuli juba minu lapse popcorni sööma, siis ei pidanud ka tema närv vastu ja jooksis teisest saaliotsast kohale ja karjus "MINU!" 

Muidu on üritus väga vahva ja ma pean tõdema, et Solarises pole mul negatiivseid kogemusi üldse olnud, aga samas on seal ka suurem saal selleks ürituseks, täna oli natuke kitsas tunne, mängimisala oli väiksem ja saal oli põhimõtteliselt välja müüdud. Ma ei tahaks vinguda üldse, aga palun emad-isad-saatjad, jälgige, mida teie laps teeb ja ärge arvake, et see, kui mul on ka laps, paneb mind palju mõistvamalt suhtuma teise lapse poolt tehtavatesse imelikesse asjadesse. Ja siinkohal ütlen, et superarmas on vaadata peresid, kus ema-isa-laps on koos kinos või koos suuremate õdede-vendadega ning kõik hoolitsevad kõigi eest. 

Järgmise korrani!

1 kommentaar:

  1. Käisin ka samal üritusel ja pean täielikult nõustuma. Minu laps jäi kõrvaltoolis magama, mina vaatasin filmi ja järsku vaatasin, et lapse kõrval istuv laps togib teda, et ta üles ärkaks. Lapse ema ei teinud mitte midagi. Kui ma siis märkuse tegin, kenasti sõnastades "Vabandust, teie laps togib minu magavat last," sain ainult naeratuse ja "hehe" vastuse. Õnneks rohkem ei toginud ka, aga suhtumine oli väga naljakas.

    VastaKustuta