esmaspäev, 12. mai 2014

Eurovisioon 2014

Niisiis, järjekordne Eurovisioon mööda läinud. Olen sellel lauluvõistlusel olnud suur fänn juba üle kümne aasta, aastast aastasse meeldib vaadata, mida riigid välja pakuvad, kuidas läheb hääletus ning jälgida korraldust. 

Seekord teatavasti korraldas võistlust Kopenhaagen, kes sai sellega väga hästi hakkama. Mulle eriti meeldisid saatejuhid ja nende naljad. Muidugi ei saa jätta mainimata Reikopi nalju, eriti seda, kui ühe hääleandja nimi oli ka Marko ja ta rõõmsalt ütles, et "Ilus nimi tal." Haha!

Esimeses poolfinaalis olid minu lemmikud Rootsi, Ungari, Ukraina ja Portugal, lisaks arvasin, et pääsevad edasi Eesti, Venemaa, Armeenia, Island, San Marino ja Aserbaidžaan. Seega läks täppi 8/10, edasi ei pääsenud Eesti ja Portugal. Kuigi Eesti väljajäämisest oli väga kahju, olin arvamusel (nagu suur osa Euroopastki), et lava neelas Tanja ja Argo alla ning et meie lugu oli natuke copycat mõne teise looga. Viimasega nõustusid ka minu rahvusvahelised sõbrad, kes Eurovisiooni jälgivad ning meie laulu tollel teisipäeval esimest korda nägid. 

Teises poolfinaalis olid mu lemmikud Kreeka, Valgevene, Sveitš ja Iirimaa, lisaks arvasin edasipääsejate hulka Norra, Malta, Poola, Austria, Leedu ja Soome. Täppi läks jälle 8/10, edasi ei saanud Leedu ja Iirimaa. 

Finaaliks valmistusin aktiivselt, tellisime koju pizzat ja ostsime igast snäkke (mida me muidugi üldse ei söönud) ning vaatasime allkorrusel, suurest telekast seda. Kuigi ma südamest lootsin Ungari võitu ja arvasin, et võidab Rootsi, siis tegelikult lõpptulemusega võib ka rahule jääda. Olgem ausad, Austria loo sõnum oli väga hea, minu arvates, tolereerida kõiki maailma inimesi, näidata, et ei ole normaalsust ja ebanormaalsust, vaid igal ühel on õigus olla, milline ta on. Lisaks mulle meeldis see, et hääl oli tollel mehel-naisel väga tugev ja laul ilus ning lõppude lõpuks ei olnud Austria ka 48 aastat võitnud, seega väga äge, et nüüd võitsid. Lisaks, kuigi ma alguses mõtlesin, et pigem Holland kui Austria, siis praegu mõtlen, et parem oligi, et Austria võitis. Mulle läks väga hinge tema intervjuu pressikonverentsil pärast võidu teadasaamist, tema loo sõnum oligi üks - armastagem üksteist sellistena nagu me oleme.



Mis mind aga pärast lauluvõistlust hämmastas, oli see, et wow, kui tolerantsed inimesed mu tutvusringkonnas on. Seda sõimu ei jõudnud ära lugeda, Twitteris, Facebookis, blogides.. Oot, oot, ma mõtlesin, et olen oma sõpru hoolikalt valinud. Aga no mis siin üldse sõpradest rääkida, ka üks mu oma pereliikmetest lausus selle laulu võidu kohta vaid hoolikalt valitult roppusi ja sõimu. Ei saa ma sellest aru, miks ta siis nüüd halb on? Eks arvamusi ole igasuguseid, ma ei ütlegi, et minu arvamus on õige, aga täpselt ei saa küll aru, miks kellegi sõimamine või kellestki halvasti rääkimine oma elu paremaks peaks tegema. Minu elu küll ei tee. 

Niisiis, palju õnne Austriale ja ootan järgmine aasta ühte igavesti vinget showd, kõigi nende 48-aasta eest, mis te võitu ei saanud!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar