kolmapäev, 28. mai 2014

Üllatus kaubanduskeskusest - kohvik "Mustikas"

Ühel lõunal seadsime isa ja Loore Mariaga sammud Mustika keskusesse, lootes sealt leida miski koha, kus veidi aega istuda ning uurisime majakaarti. Sealt leidsime kohviku nimega "Mustikas," mis pidi olema teisel korrusel. Seadsime oma sammud sinna ning ohoho, millise kena kohviku me sealt leidsime.


Mustika Kohvik asub Mustika Keskuse teisel korrusel ning on kohvik-bistroo laadne söögikoht, kuhu on kavandatud kaks eri suunaga toidukohta – kohvik ja bistroo. Bistroos pakutakse iga päev vähemalt viite erinevat lõunapraadi, suppe, magustoite, võileibu ja värskeid salateid. Alati kiire, lihtne ja maitsev. Avara ning kaasaegse interjööriga bistroos on mitmekesine menüüvalik ning külluslikult maitseelamusi.

Kellel suuremad soovid on oodatud Mustika kohviku a la carte poolele. Keskuse melust eraldatud mõnusalt hubane kohvik oma mitmekesise a la carte menüüga ootab einestama nii äri- kui tavaklienti, kes soovib veeta rohkem aega suurepärase toidukultuuri keskel. Viisaka lauateenindusega Mustika Kohvik sobib hästi nii kohtinguteks kui ka väiksemateks koosviibimisteks. Mustika kohvikus on ka lastenurk kõige pisemate külastajate jaoks.


Meie läksime seekord kolmekesi a la cartesse ning valisime endale menüüst friikartulid (1.50€), pelmeenid hapukoorega (3.20€) ja Caesari salati (4.90€).  Peab ütlema, et stiil on sellel kohvikul tõesti väga äge, see, mismoodi minu salat lauda toodi oli täitsa WOW.

Caesari salat


Pärast kõhukinnitust otsustasime veel kauemaks kohapeale istuma jääda (veidi oli veel aega ka), seega tellisin endale veel ühe smuuti. Smuutid maksid 3.50€ ja neid oli päris mitu erinevat, mina valisin puuvilja oma. Banaanimaitse käis kergelt üle pea, aga ausalt öeldes oli väga hea. Mulle meeldivad smuutid, aga ma ei viitsi neid kunagi ise teha, seega mul heameel, kui keegi teine neid mulle teeb.


Niisiis oligi meil mõnus lõuna täitsa ootamatult väga mõnusas kohas, teenindus oli väga viisakas ja meeldiv ning nii koha atmosfäär kui ka praadide nii-öelda kujundus oli väga lahe. Mõelda vaid, kui vähe annab juurde natuke teistmoodi sätitud toit, need pelmeenid oleks ju võinud vabalt ka tavalisele taldrikule panna ning meile ette kanda, samamoodi salatiga. Väike erinevus muudab palju.

Olgem ausad, me mõlemad isaga olime üsna skeptilised, kas kaubanduskeskusest on üldse võimalik sellist mõnusat kohta leida. Ma ei räägi kõikidest kaubanduskeskustest, näiteks Kristiines on ju väga palju häid kohti, aga just Mustika keskuses, mis rohkem paistnud silma ikkagi erinevate poodide kui söögikohtadega. Soovitan seda kohvikut ka teistele, kindlasti proovin mingil hetkel ka bistroo poole ära, rahvahulga järgi tundus, et see meeldis inimestele ka. 

Šokolaadimassaaž

Sellel aastal sain sünnipäevaks ka voucheri šokolaadimassaažiks. Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga kuna see mul nõnda must-valgelt kirjas, saan jagada. Tavahind oli siis 34€, voucheriga 12.90€.


Nagu ka kirjas oli, tuli broneering teostada telefoniteel ning seda ma ka tegin. Esimene kord ei vastatud, aga helistati mõne aja pärast tagasi. Siinkohal suured kiidusõnad neiule, kes telefoni haldas, väga meeldiv vestlus ning pakuti samuti igasugu lahendeid ka minusugusele töönarkomaanile. Valisin omale esimese aja ära ning mõne aja pärast selgus, et see ei sobigi mulle, seega helistasin uuesti. Kuna mul polnud paberit numbriga kaasas, võtsin Massaažikeskuse kodulehelt numbri, aga seal vastas üsna tõre naine, kes ütles mulle, et voucheritega on eraldi süsteem ja ma pean helistama numbrile, mis paberil kirjas on. Nii ma ka tegin ja saingi aja ära vahetatud. 

Niisiis, pühapäeval, päev pärast maijooksu, seadsingi oma autorooli sinna poole. Asus see Braavo ilusalongis, mis on Reval Spordiklubi kõrval. Üks väga suur pluss neile, et neil on tasuta parkimine organiseeritud Reval Spordi parklas, vanalinna tsooni tõesti poleks väga tahtnud autot panna. 




Läksin siis sisse, mind tervitas väga rõõmus ja viisakas noormees, arvan, et mitte eriti palju vanem kui mina ning juhatas mu siis ruumi, kus protseduur aset leidis. Tutvustas kenasti, kus on tarbed ja mu luksuslik ühekordne pesu, seletas, et ma koputaks kaks korda uksele, kui ma valmis olen ning läinud ta oligi. Käitusin siis vastavalt juhenditele ning peatselt šokolaadielamus algaski.



Üks, mis on teisiti tavalise massaažiga, on see, et kehaosa, mida ei masseerita, ei kaeta rätikuga. Oledki paljas seal. No ikka täitsa paljas. Ja kui ikka nii noor kutt nii noort tüdrukut masseerib ja šokolaadiga kokku mäkerdab, kipub väike muie ikka näole tulema. Tuletan meelde, et seljas on vaid ühekordsepesu püksikud. No hurraa, on vist natuke paremaidki olukordi elus olnud. 

Nii-öelda massaažiosa kestis umbes 25 minutit, siis mässis noormees mu sooja kookonisse, pani mitu kihti mingit tavaari peale ja ütles, et tuleb 25 minuti pärast tagasi. Hmm, ja mis mina nii kaua teen? Päris tõsiselt, olin kimbatuses. Magama nagu ei saanud jääda, liigutada ennast samuti mitte, niisama ringi vahtida oleks imelik ning tegelikult ei olnudki midagi teha. Olesklesin niisama, mõtlesin omi mõtteid ja nautisin seda soojust enda keha ümber.

25-minuti pärast tuligi noormees tagasi ja ütles, et ta võtab nüüd kookoni ära ja võib natuke külm olla. HUUH, see natuke oli ikka päris tagasihoidlikult öeldud. Hoolimata sellest, et väljas oli 30 kraadi ning tuba oli üsna soe, oli mul ikka päris külm. Edasi näitas noormees mulle, kus on duširuum ja kus rätik ning käskis ennast puhtaks pesta. Päris naljakas. Esiteks, olin ma koos mingi konkreetse plögaga, mis maha ei tahtnud tulla ja teiseks, kui see maha tuli, määris see ju valge dušinurga ikka väga korralikult ära. Kujutasin ette, mis näo mu isa teeks, kui ma kodus midagi sellist korraldaks, haha. 

Pesemisosa kestis päris kaua, kuna see kraam tõesti ei tahtnud maha tulla, aga mingil hetkel ma valmis sain ja läksin tagasi oma ruumi, kuhu noormees mu koheselt üksi jättis. Panin riided selga, ta juhatas mu välja, soovis ilusat päeva ning mõnusa šokolaadikommi lõhnaga ma linna peale läksingi. 

Minu arvamus sellest protseduurist on kahevahel. Ühes mõttes kindlasti ülimõnus vahel oma nahka hellitada, aga samas oleksin oodanud rohkem massaaži. Ma ise mõtlesingi, et see on massaaž, kus õli asemel on lihtsalt mingi šokolaadikraam (sellist asja olen varem ka korra saanud, Royal Thai Massage salongis). Samuti tuleb mainida, et ise peab ka päris julge olema, sest no isegi mina (kes ma tavaliselt ei põe), veidi ehmatasin ära, kui mul ringi paluti pöörata ja ma aru sain, et mu rinnad niisama paljalt selle noormehe ees olid. Koht ise on ääretult mõnus ja linna südames ka, mis on väga mugav, samuti jättis personal väga hea mulje, seega üldmulje on ikka positiivne, aga edaspidi ma ilmselt eelistaks tavalist massaaži. 

teisipäev, 27. mai 2014

Õdus õhtu sõbrannadega Katusekohvikus

Ühel reede õhtul planeerisin kahe sõbrannaga väikest kokteilitamist ja tahtsin taas kord minna kuskile, kus ma varem käinud ei olnud. Otsisin interneti risti-põiki läbi, lugesin arvustusi, soovitusi-laitusi ning lõpuks jäid sõelale kaks kohvikut, millest valisin Katusekohviku.

Asub see Viru tänaval, täpne aadress Viru 13/15, kohe McDonaldsi vastas, liftiga tuleb sõita neljandale korrusele. Kohvik on avatud iga päev hommikul kella kümnest kuni viimase kliendini hilisel õhtutunnil. Piisavalt pikalt ette teades oma minekust, soovitan broneeringu teha meili teel, kuna telefoniga kogemus näitas, et seda nad eriti vastu võtma ei kipu. Ja reede õhtul on sellises kohas broneeringut kohe kindlasti vaja. 

Tellimine toimub letist, üks miinus, mis mulle ei meeldi, aga samas anti meile võimalus jätta arve lahtiseks ja nii ei pidanud iga kord leti äärde minnes rahakotti kaasa urgitsema, vaid saime lõpus kenasti maksta. Selles mõttes üks pluss ka ikkagi kirja.


Tellisime eelroaks kartulilaastud (3€) ja juustupallid (5.50€), mõlemad olid ääretult head, eriti veel need kartulilaastud. Kusjuures Mack BBQ restoranis samad asjad hoopis chipside nime all. Üks väärt leiutis, mu meelest. 


Praeks valisin mina penned kanafilee ja sinihallitusjuustuga (6.50€), Kelly võttis kitsejuustu salati peedi zeleega (6.50€) ja Triinu valis Caesari salati kanaga (6.50€). Minu pasta oli lihtsalt imemaitsev, lisaks oli kõrvale pandud soe saiake, mis sobis sinna nagu valatult. Caesari salat mulle eriti ei maitsenud ja ekspert nagu ma olen, arvan, et see arvamus oli ka täiesti õigustatud. Kelly tellitud salatit ma ei proovinud, kuna ma eriline peedisõber ei ole. 



Nüüd aga siis kokteilidest. Kuna ma ei tahtnud mitte ühtegi kokteili korrata, sai neid erinevaid ikka päris palju ära joodud ning pean ütlema, et kõik olid imehead! Kokteil nimega "Merineitsi Unistus" (6.50€) oli ainus, milles nõks pettusin, kuna see oli ülimagus ja kuna ta oli soe, siis ta eriti ei meeldinud mulle. Mingil hetkel kallasin oma mohhitost järele jäänud jää ja piparmündi sinna sisse, siis oli päris hea. Kelly proovis ära "Vaarika Musi" (6.50€) ja vot see oli küll minu jaoks liiga magus. Vähemalt ma ise ei tellinud seda ja ei pidanud ka ära jooma, kuigi ka Kelly jättis lõpu alles, kuna see muutus läilaks. Minu lemmikkokteil mohhito (6€) oli seal kohvikus väga väga väga hea, ei jõua ära oodata, millal seda jälle juua saab. See oli tõesti hea. Lisaks jättis mulle väga väga hea mulje "Tequila Sunrise" (6€), esiteks nägi see kaunis välja ning teiseks maitses imehästi. Kokteilide hinnad jäävad vahemikku 4.50-6.50, üks maksab veel 10€ ning lisaks saab tellida kannukokteile. 



Meie õhtu lõppes veidi pettunult, kuna Kelly-Triinu tellisid mulle sünnipäevaks koogi ning palusid teenindajal sinna panna küünal või muudmoodi eriliselt see lauda tuua (sest teises kohvikus samasuguse palve peale said nad küünlaga koogi + palju õnne sünnipäevaks laulva personali) ning teenindaja tuli ja pani selle vaikselt lihtsalt laua nurgale. Mina ei saanud isegi aru, et see üllatus oli, seega Kelly siis seletas. Veidi kahju, sellises kohas võiks siiski olla võimalus sünnipäevalast üllatada. Kook ise mulle ka eriti ei maitsenud, jube magus oli ning kuidagi imelikult kuiv.


Õhtu lõppes meil siiski positiivselt ning see kohvik tõusis kohe väga kiiresti minu TOP5 nimistusse, üldmulje oli väga korralik. Kuigi miinusteks on leti tagant tellimine ning parkimise totaalne puudumine, siis selle korvab üsna normaalne hinnatase (vanalinna kohta) ning maitsvad toidud ja joogid. Kokteilitamiseks on see lihtsalt ideaalne koht.

Lisaks on lounge-kohvikule Katusekohvikus ka piibutuba, kus saab vesipiipu laenutada. Nagu lubab koduleht: "Kopsud tossu täis! Erinevad maitsed, pehmed toolid, kõik jutud! Võta sõbrad kaasa ja tule naudi rikkalikku tubakavalikut mõnusas õhkkonnas." Hinnad 12€, 8€ ja 1€. Kuna mina piibusõber ei ole, ei oska ma ka hinna suhtes midagi öelda, aga tubakavalik on neil tõesti lai. 

esmaspäev, 26. mai 2014

Tooteesitlejad poodides

Mina olen üks nendest, kes muutub täiega rõõmsaks, kui poes midagi pakutakse. Kui see just midagi sellist pole, mida ma ei söö, näiteks ükskord pakuti pasteete, siis läksin küll kaarega mööda. Kui ma noorem olin, mõtlesin tihti, et huvitav, kuidas selleks tooteesitlejaks saab, et töö nagu oleks päris lahe ju, seisad ja naeratad, kutsud inimesed ligi, tutvustad tooteid. 

Kusjuures, ma isegi sain selle töö endale. Tegutsesin ühes firmas, mis pakkus poodides nii alkoholi kui ka karastusjooke, maiustusi, soolaseid tooteid, snäkke ja toekamaid sööke. Minu isiklikud lemmikud olid näiteks Whiskasi esitlused, sest seal jagasime inimestele tasuta kiisutoite ja kui palju rõõmu selline asi inimeste päeva tõi, uskumatu ja coca-cola esitlused, kus me ka jagasime inimestele tasuta coca-colat. See oli üldse üks väga lahe üritus, läbi suve erinevatel esinemistel ja kohtades. Töötajana arvan, et olin alati sõbralik, ajasin klientidega juttu ka isiklikumal tasandil kui lihtsalt, et "Tere, meil siin vorst, sisaldab 75% liha, imeodav, ainult täna.

Pärast oma töökogemust seal olen hakanud ka poes esitlejaid teistmoodi vaatama. On ju kaugele näha, kas inimene teeb tööd lihtsalt sellepärast, et tunnipalk jookseb (sellistel töödel on tunnipalk, vahel harva "üritusepalk") või ta tõesti naudib seda, mida teeb. 

Nädalavahetusel pakkus Peetri Selveris üks noor tüdruk veine. Mina veini ei joo ja olin ka autoga (tean, et väike kogus ei pruugi midagi teha, aga mul on enda prioriteedid ning sõitmine ja alkohol ei käi kokku), seega ma isegi ei mõelnud, et proovin, aga kõndisin temast päris lähedalt mööda ja ta hõikas mulle laia naeratusega: "Tere, kas tulete ka proovima?" Vastasin talle sama sõbralikult, et ei soovi, aitäh ja tal jätkus veel viisakust mulle ilusat päeva soovida. Lihtne asi, aga tegi tuju nii heaks kuidagi. 

Täna käisin jälle Peetri Selveris, kus oli lausa kolme tooteesitlus. Peakski vist hakkama kella viie ajal poes käima, kõhu sai lausa täis. Igal juhul kõigepealt pakuti kohe sissekäigu juures leibasid. Täpselt ei tea, mis leivad need olid, maitsesid hästi küll, aga neiut/noormeest üldse ei olnud, kes oleks öelnud, mis asjaga tegu on ja ise ei viitsinud otsima hakata ka. Edasi piimalettide juures pakuti vorstitooteid, delikatesssinki, Moskva suitsuvorsti ja Gouda juustuga sardelle. Siinkohal pean meeletult kiitma noormeest, kes tooteid tutvustas. Kõik oli tal selge, kus mis on, kui palju maksab, ta oli rõõmus ja sõbralik ning mul oli tõesti hea tunne tema pakutavat proovida ning öelda, mis on hea (kuigi kõik maitses nii hästi). Ja suur suur pluss sellele, et grillimiseks mõeldud sardell tõesti oligi soe, no imehea. Veidi oli isegi kahju, et ma pole oma peres see, kes mingeid selliseid asju koju tassib ja jäi ostmata. Järgmisest vahest leidsin ühe naise, kes pakkus Kikase minipihve ja jumal teab, mis see teine asi oli, mingi liha vist grillitud vms. Esiteks olid mõlemad tooted külmad, see oli imelik. Teiseks, see naine ei osanud suurt midagi öelda, ütles vaid, et kui maitseb, võtke siit laualt. No ei maitsenud ja tema jutt ei pannud ka rohkem maitsema. Isegi mu 1,5-aastane neiu krimpsutas nägu. Kusjuures olen täiesti kindel, et need tooted soojana oleksid oluliselt paremad olnud ja veidi rohkem sõbralikkust tooteesitleja näost oleks ka oodanud. Ta isegi ei naeratanud mulle, kui tänasin viisakalt ja soovisin ilusat päeva. 

Ma arvan, et firmad peaksid oma esitlejaid veidi rohkem koolitama ja valima, tean, kui lihtsalt mina selle töö sain ja kuigi mina olengi iseloomult rohkem selline suhtleja ja säraja, siis ka meie firmas oli palju tüdrukuid, kes terve esitluse 3 tundi olidki vait. Eks muidugi palk mängib ka rolli. Tean antud hetkel ühte firmat, kus tooteesitlejad saavad keskmiselt 8€/h palka, aga seal on ka tõesti väga ilusad tüdrukud, kes oma tööd väga hästi teevad. See firma, kus mina töötasin, seal oli olenevalt esitlusest palk 2.80-4€/h. 

Ja lõpetuseks veel kord SUUR SUUR AITÄH sellele noormehele, kes täna kella viie ajal Peetri Selveris Gouda juustuga grillvorste pakkus - Sa tegid mu päeva nii palju ilusamaks!

kolmapäev, 21. mai 2014

Peidetud luksus kesklinna südames - restoran Platz

Meie peres on traditsioon, et sünnipäevadel lähme välja sööma. Sel aastal alustasin mina traditsiooni, et sööme uutes kohtades ning emps võttis selle kohe mõnusalt ka üle. Kui mina egoistlikult valisin ühe koha, kuhu minna, siis tema ikka andis meile paar erinevat valikut, millest sai siis valitud välja restoran Platz. 

Modernses Rotermanni keskuses asuv restoran Platz on õdus paik linna südames, kuhu saab põigata nii kiirele lõunale kui mõnusale mitmekäigulisele õhtusöögile. Kodulehel lubatakse professionaalset teenindust, euroopaliku valikuga menüüd ning mitmekülgset veinikaarti.


Kuna restoran asub linna südames, ei ole enda parkimist, kuigi ümberringi saab parkida auto nii südalinna tsooni kui ka erinevatele Europargi platsidele ning parkimismajadesse. Kõikidest parkimiskohtadest on vaja jalutada vaid mõni samm. 

Meie broneerisime laua, kusjuures esialgu sai broneering tehtud internetis kodulehel asuva reserveerimislingi kaudu, aga kahjuks ei tulnud sealt vastust viimse päevani. Lõunal üritas emps sinna veel helistada, telefon oli kogu aeg kas kinni või keegi ei vastanud ning lõpuks saatis ta neile lihtsalt e-maili, et pole vastust saanud ja neid tabada võimatu ning siis helistati küll 30 sekundi pärast juba tagasi ning  broneering saigi tehtud.

Läksime kohale veidi pärast kuute (broneering oli tehtud kuueks) ning õues oli vabasid laudu päris palju. Valisime endale nurgapealse koha, koos pehmete toolidega ning toolide peale olid ka pleedid pandud. Lisaks nägin, et lae all olid ka soojuslambid, seega on seal terrassil ilmselt soe istuda ka külmemal päeval.

Teenindus oli väga meeldiv, noormees tuli meie lauda umbes 2 sekundit pärast maha istumist, võttis jookide tellimuse ja lahkus. Jällegi minu jaoks üks pluss, sest Eestis ei ole just väga palju kohti, kus niimoodi teenindatakse, aga minu meelest on see ääretult loogiline, et ma oma joogi suudan kohe ära valida, aga söögi pealt mõtlen veidi. Otsustasime empsiga tellida kannu mohhitot, kannu suurus oli siis 1 liiter ja maksis 15€. Jällegi üks suur suur pluss - jook oli imehea! Kuna see on minu lemmik alkohoolne kokteil, tellin seda üsna tihti ning pean ütlema, et on lihtsalt uskumatu, kui paljudes kohtades seda teha ei osata.



Jooke pidime küll päris kaua ootama, aga ilmselt selles võiski meie "kannujooki" süüdistada. Söögitellimusel sai meil veidi nalja ka, kõik teised tellisid ainult prae, ma tellisin eelroa ka. Leppisime kokku, et jagame, aga meid teenindanud noormees vaatas mind küll nagu ma oleks mingi eriti näljane, haha. Siinkohal jälle pluss teenindajale, kes ütles, et kui me kõik koos sööme ribisid, tasuks kaks võtta, et ühest jääb väheks. 

Ribisid ootasime päris kaua, aga eks see olegi restorani omadus, et ei pisteta neid mikrokasse ja ei lasta soojaks, vaid tehakse kohapeal valmis. Ribid olid BBQ kastmes (7.50€) ja kuigi kaste oli pigem siuke hallikas ollus ja eriti usaldust ei äratanud, oli see lihtsalt imemaitsev, rääkimata ribidest endast. Väga väga hea. Ja nelja peale (kolm sõid tegelikult) oli kaks portsu täitsa paras.


Pearoogasid ootasime ka päris kaua, aga viisakas oli see, et kõik praed toodi koos. Praeks võtsin mina koorese pasta kanafilee ja päikesekuivatatud tomatitega (9€), ema võttis grillitud veisesisefilee koduse kartuli-kukeseenepüreega (19€), Egert sõi lambalihaburgeri tomati-sibulasalati ja tzatziki-kastmega (12€) ja isa võttis küpsetatud kondiga kanafilee suviste köögiviljadega kookosekastmes (12€). Me kõik jäime oma praadidega väga rahule, Egertit veidi häiris see kõva sai "burgeri" ümber, sest seda lõigata oli pea võimatu. Maitseelamus oli lausa nii hea, et magustoiduni me ei jõudnudki, kõht sai enne täis.

Koorene pasta kanafilee ja päikesekuivatatud tomatitega

Grillitud veisesisefilee koduse kartuli-kukeseenepüreega

Lambalihaburger tomati-sibulasalati ja tzatziki-kastmega
(pildil ei paista väljagi, et see burger on)
Mulle väga meeldis selle koha atmosfäär. Ja hoolimata oma asukohast, oli seal ääretult vaikne. Teenindajad olid väga sõbralikud, viisakad ja tegid oma tööd hästi. Erilised kiidusõnad kokale, toit oli lihtsalt imemaitsev! Ainus, millega see koht võiks tegeleda, ongi broneeringusüsteem. Kui teil ikka on selline asi kodulehel, võiks see töötada ka.

Hinnaklassi arvestades ma sinna ilmselt lõunale ei kipuks minema, kuigi tuleb ära mainida, et neil on iga päev lõunapakkumine ja need olid täiesti arvestavas hinnaklassis. Mingiks erilisemaks pidustuseks on see restoran aga super ning minu perele jäid küll ainult soojad tunded ning head kraami täis kõhud.

reede, 16. mai 2014

Restorani arvustus: Da Vinci

Esimest korda käisin Da Vinci restoranis Kristiines, millest ma eriti midagi ei mäleta, umbes aasta hiljem  külastasin sama restorani Rocca al Mares ja nüüd jälle Kristiines ning viimasest kogemusest seal tahaksingi täpsemalt rääkida. 

Da Vinci Pasta & Pizza on fast casual food stiilis Itaalia söögikoht. Asukohaks on Rocca al Mare kaubanduskeskuse II korrus ja Kristiine Keskuse I korrus. Da Vinci pakub maitseelamusi erinevate Itaalia söökide ja jookidega. Valikus on traditsioonilised Itaalia road: pizzad, pastad, salatid, supid, pearoad ja magustoidud, millega soovitakse tutvustada Itaalia toidukultuuri. Et kogu kontseptsioon oleks täiuslik, pakuvad nad lisaks kõigele muule ka ehtsat Itaalia jäätist. 

Mulle meeldib esiteks juba nende atmosfäär, selline mõnus ja õdus, samuti on neil väga korralik menüü, ka turistidele arusaadavas keeles. Meie saime seekord oma sõbranna ja kaasas olnud 1,5-aastase lapsega ära proovitud kõik käigud - salati, lisandi, prae ja magustoidu.

Menüüs pakuti tomati ja ruccola salatit, mis tundus väga isuäratav, aga mulle tundus, et seal võiks mozzarella juust ka olla ja kui olin teenindajalt küsinud, kas seda ei saaks juurde panna, ütles ta, et vaatab, mis teha annab ja vaid mõni aeg hiljem nautisingi oma salatit koos juustuga, see oli lihtsalt imemaitsev! Kusjuures hind oli samaks jäänud. Võib-olla oli portsjon väiksem, ma pole päris kindel, ei ole sealt varem salatit tellinud, aga minu jaoks oli juba nii armas see, et teenindaja endast kõik andis, et kliendile vastu tulla. Viimasel ajal olen päris mitu ebameeldivat kogemust saanud, kuidas ei lasta näiteks isegi vürtsine kaste vahetada mingi muu kastme vastu või kuidas praes olevat keedukartulit ei saa vahetada mingi muu kartuli vastu. Eks siinkohal lööbki välja see ärahellitatud iseloom, mille USAs sain, sest seal oli menüü vaid väike orienteerumiseks vajalik paberilipakas, sisuliselt oli võimalik kõiki praade omavahel miksida ja muuta iga komponenti, mis ei meeldinud.



Tellisin endale pearoaks "lasagne bolognese kastmega" (5.95€) ning mu kaasas olnud sõbranna endale magustoidu "Soe šokolaadikook Itaalia jäätise ja maasika toormoosiga." (4.50€). Lasanje oli imehea, parajalt soe, juustu ja kastet oli piisavalt, samuti on portsjon päris suur, ma ei jõudnudki lõpuni ära süüa. Magustoit nägi esiteks imeilus välja. Ma olen üsna suur silmadega sööja, seega kui ma ütlen, et miski oli ilus, siis tõepoolest nii see oligi. Aga kook oli väga maitsev olnud, jäätise puhul jõudsime kiiresti järeldusele, et see päris tavaline jäätis ei ole ja nii nägingi hiljem, et tegemist on originaalse Itaalia jäätisega (ja see tõepoolest maitseb veidi teistmoodi). 




Veelgi huvitav fakt oli see, et sõbranna tellis vett sidruniga, öeldi, et sidrunit ei ole, aga paneme apelsini sisse, kas sobib? Jälle midagi uut. Kusjuures see apelsinilõhn käis iga lonksuga mõnusalt kaasa ning minu meelest isegi veidi muutis vee maitset. Väga lahe lahendus. 

Ja muidugi ei saa jätta mainimata, et enne prae lauda toomist tuuakse sai koos imemaitsva määrdekreemiga, ahh.. täiega tuli Ameerika Cheesecake Factory meelde, seal pakuti ka sellist head kraami.

Tahtsin pärast nii meeldivat kogemust saata kirja ka restorani juhatajale, kiidusõnad kokale ja teenindajale, kes oli nagu väike päike meie lauas, aga kahjuks tseki peal ei olnud teenindaja nime ja nii jäigi saatmata. Loodan, et see tüdruk teab ise ka, et nii meeldiva teeninduse saanud klient tuleb alati tagasi. 

PS! Leidsin Da Vinci kodulehelt mõnusa listi, miks peaksid Sinagi sinna tulema.

11 põhjust miks külastada Da Vinci restorane:
  • Meil on unikaalne illy kohvi ja kuuma šokolaadi menüü
  • Eraldi Dammann tee menüü
  • Pakume ainukesena Eestis 16 erineva maitsega käsitsi valmistatud Itaalia jäätist gelatot
  • Kasutame toiduvalmistamisel 90% Itaalia tooraineid, millega garanteerime hea maitse ja kõrge kvaliteedi
  • Joogimenüüs on põhiliselt Itaalia joogid (vesi, mahl, õlu ja alkohol)
  • Unikaalsed ja kõrge kvaliteediga mahlad (kiivi-õuna, punase apelsini)
  • Menüü sisaldab meie sommeljee poolt valitud unikaalseid Itaalia veine ning toitude kõrvale veinisoovitusi
  • Menüüs on 100% Itaalia toidud
  • Restoranides on illy & Dammann shop in shop, kus pakume maailmakuulsaid kohvi ja teetooteid
  • Da Vinci menüü on valminud koostöös Imre Kosega
  • Alati professionaalne ja sõbralik teenindus

kolmapäev, 14. mai 2014

Kuhu need pakid kaovad?

Täna märkasin ühes grupis Facebookis, kus tegeletakse riiete tellimise ja vahendamisega, arutelu kuidas pakid kaovad ära ja siis "targemad" vastasid, et pakid EI SAA ära kaduda ning üldiselt on ikka müüja süü, kui pakk kohale ei jõua. 

Olen Buduaaris päris kaua igasugu pakke saatnud, enamikud lihtpakid ja kõik on ka kohale jõudnud, seega veel päris hiljuti arvasin isegi, et no ei saa ju pakk lihtsalt kaduma minna. Kuigi eks mul ole ka neid ebay pakikesi olnud, mis iial minuni pole jõudnud, aga ma ei saa ka 100% kindel olla, et müüja asja teele on pannud. 

Aga siis sain minagi kogemuse, mille peale ei oska midagi kosta. Nimelt, käisime me emaga reisil, 17.november leidis aset intsident, kus meie kohver läks kaduma, pidime kõik asjad uued ostma ning meile öeldi, et 30 päeva jooksul tuleb American Airlines'i esitada kahjunõue. Seda me ka tegime, kui aus olla, sai kiri teele pandud täpselt 16.detsember. Eesti Post ja tähitud kiri, kood anti kenasti kaasa, jälgisime seda päevast päeva, kuna oli oluline, et see kohale jõuaks. 

Internetis paki jälgimine lõppes 21.jaanuaril, sihtpunkt oli pandud New York (kuigi kiri läks Texasesse) ning kõik. Ei kippu ega kõppu. Jäime siis ootama vastukirja, mida ei tulnud. Sai ka Eesti Posti infotelefonile 1661 helistatud, tehtud järelpärimine, et kas pakk on ikka kohal või saame meie sellest andmebaasist valesti aru. Ei, kinnitati, et kiri on toimetatud saatjani. Tean, et Eestis on võimalik tähitud kiri saada kätte ka teisel inimesel (kui sellel, kelle nimi on ümbrikul) ning muid trikke annab ka teha, aga USAs see ei tööta, tähitud kirja võtab vastu inimene, kellele see on ja annab selle eest ka dokumendi ja allkirja. Uskusime Eesti Posti sõnu ja jäime ootama.

Kui kaks kuud ei tulnud mitte mingit vastust, helistasime otse American Airline'si, mis oli nagu nii komöödia omaette. Kui keegi on elusees pidanud Ameerikast mõnelt infotelefonilt mingit vastust saama, siis nad teavad, et see võtab umbes täpselt tund aega aega. Kuid kõne lõpuks oli selge, et meie kirja nad saanud ei ole. Ei olnud isegi mitte vastu võetud kellegi poolt. Siinkohal hakkas Eesti Posti vastu viha tõusma.

Sai siis esitatud uus päring 20.märtsil, et mis jama nad ajavad, et kiri on kohal, kui tegelikult ei ole, ja üleüldse, kus see siis on? Vastus tuli 8.aprillil, et kiri jõudis saajani 23.märts. Seekord tõesti jõudis, saime kinnituse ka American Airlines'ilt endalt, aga mismõttes selline käitumine? Me tellisime spetsiaalselt tähitud kirja, et saaks jälgida, jälgimiskood näitab, et kiri on kohal, infotelefon ütleb, et on kohal ja tegelikult jõuab kohale 3 kuud hiljem???

Nüüd usun tõesti neid, kes ütlevad, et pakid kaovad ära. Nagu näha, ilma meie utsitamiseta oleks ka TÄHITUD kiri ära kadunud, sest Eesti Posti rahvas ütles meile ju nii siiralt, et pakk on kohal, no worries! 

esmaspäev, 12. mai 2014

Restorani arvustus: Peetri Tuulik

Kuna mu töökoht asub Peetris, märkasin Facebookis asuvas Rae Valla grupis juba mitu korda Tuuliku reklaami, kutsuti sööma. Ühel päeval otsustasin koos 1,5-aastase lapsega see koht üle vaadata. 

Trahter Peetri Tuulik asub Peetri alevikus, Rae vallas, Harjumaal. Tegutsevad 1868. aastal ehitatud ja nüüdseks renoveeritud tuulikus. Tegemist on kogupere söögikohaga ja asukoht Tallinna kesklinnast 15 minutilise autosõidu kaugusel. Neil on 100 istekohta majas sees ja 120 istekohta väliterassil, maja ees on suur parkla autodele ja on olemas ka väikestele lastele mõeldud mänguväljak.



Esimene asi, mis mulle kohe sees silma jäi, oli see, et tellimust ei võetud lauast. Ma ei ole eriti pirts selles suhtes, aga veidi oli raske koos lapsega, et me istusime maha ja olles juba 10-minutit istunud, sain järsku aru, et keegi ei kavatsegi meie juurde tulla. Leti taga olnud tüdruk ei teinud sel ajal mitte midagi tarka, oleks võinud vabalt lauast tellimuse võtta. 

Olgu, las see jääda. Järgmine, mida ma menüüst märkasin, olid üle keskmise kõrged hinnad. Näiteks lasteprae eest 4.50€. Muidugi, siinkohal kiitus lastemenüü koostamisele, eraldi saab valida frii-või praekartulid, kartulipüree või makaronid ning siis lisada neile kas kananagitsad, praekala, peekon või hakkliha tomatikastmes. Hea lahendus, minu meelest, arvestades, kui valivad tänapäeva lapsed on. 

Eelroaks tellisin juustupallid, mis maksid 4.90€, mõtlesin, et peab see alles suur portsjon siis olema, nii palju pole ma veel kunagi ühegi eelroa eest maksnud. Tegelikkus oli see, et suurel taldrikul oli väga suur portsjon küüslaugukastet ning 10 väikest juustupalli. Natuke mannetu nägi välja, aga noh, juustupallide maitse üle kurta ei saa, täitsa head. 

Enda pearoaks tellisin bologonese pasta, pasta isu oli päev otsa olnud. See maksis 5.90€, mis minu jaoks oli ainus normaalne hind seal sel õhtul. Portsjon oli samuti väga suur, tervet ei jõudnudki ära süüa. Seega, selle kohta ei ühtegi halba sõna.


Kokkuvõtvalt võin öelda, et meeldiv kogemus, aga kui meie kahe (üks neist laps) arve läks juba pea 20€, siis terve perega ma sinna sööma ei kipu. Leian, et see on natukene liiga kallis, samasuguseid sööke saab ka odavamalt. Iseenesest sisustus oli mõnus, taldrikud olid ägedad ning kuigi leti taga olnud tüdruk tol päeval mulle eriti professionaalset muljet ei jätnud (mainimata ei saa jätta tema olematut seelikupikkust), siis tegelikult kogemus, mis puudutas toitu ja ümbruskonda, oli ju meeldiv. Samuti ei saa öelda ühtegi halba sõna kokkade kohta, toit oli maitsev. Aitäh!

Eurovisioon 2014

Niisiis, järjekordne Eurovisioon mööda läinud. Olen sellel lauluvõistlusel olnud suur fänn juba üle kümne aasta, aastast aastasse meeldib vaadata, mida riigid välja pakuvad, kuidas läheb hääletus ning jälgida korraldust. 

Seekord teatavasti korraldas võistlust Kopenhaagen, kes sai sellega väga hästi hakkama. Mulle eriti meeldisid saatejuhid ja nende naljad. Muidugi ei saa jätta mainimata Reikopi nalju, eriti seda, kui ühe hääleandja nimi oli ka Marko ja ta rõõmsalt ütles, et "Ilus nimi tal." Haha!

Esimeses poolfinaalis olid minu lemmikud Rootsi, Ungari, Ukraina ja Portugal, lisaks arvasin, et pääsevad edasi Eesti, Venemaa, Armeenia, Island, San Marino ja Aserbaidžaan. Seega läks täppi 8/10, edasi ei pääsenud Eesti ja Portugal. Kuigi Eesti väljajäämisest oli väga kahju, olin arvamusel (nagu suur osa Euroopastki), et lava neelas Tanja ja Argo alla ning et meie lugu oli natuke copycat mõne teise looga. Viimasega nõustusid ka minu rahvusvahelised sõbrad, kes Eurovisiooni jälgivad ning meie laulu tollel teisipäeval esimest korda nägid. 

Teises poolfinaalis olid mu lemmikud Kreeka, Valgevene, Sveitš ja Iirimaa, lisaks arvasin edasipääsejate hulka Norra, Malta, Poola, Austria, Leedu ja Soome. Täppi läks jälle 8/10, edasi ei saanud Leedu ja Iirimaa. 

Finaaliks valmistusin aktiivselt, tellisime koju pizzat ja ostsime igast snäkke (mida me muidugi üldse ei söönud) ning vaatasime allkorrusel, suurest telekast seda. Kuigi ma südamest lootsin Ungari võitu ja arvasin, et võidab Rootsi, siis tegelikult lõpptulemusega võib ka rahule jääda. Olgem ausad, Austria loo sõnum oli väga hea, minu arvates, tolereerida kõiki maailma inimesi, näidata, et ei ole normaalsust ja ebanormaalsust, vaid igal ühel on õigus olla, milline ta on. Lisaks mulle meeldis see, et hääl oli tollel mehel-naisel väga tugev ja laul ilus ning lõppude lõpuks ei olnud Austria ka 48 aastat võitnud, seega väga äge, et nüüd võitsid. Lisaks, kuigi ma alguses mõtlesin, et pigem Holland kui Austria, siis praegu mõtlen, et parem oligi, et Austria võitis. Mulle läks väga hinge tema intervjuu pressikonverentsil pärast võidu teadasaamist, tema loo sõnum oligi üks - armastagem üksteist sellistena nagu me oleme.



Mis mind aga pärast lauluvõistlust hämmastas, oli see, et wow, kui tolerantsed inimesed mu tutvusringkonnas on. Seda sõimu ei jõudnud ära lugeda, Twitteris, Facebookis, blogides.. Oot, oot, ma mõtlesin, et olen oma sõpru hoolikalt valinud. Aga no mis siin üldse sõpradest rääkida, ka üks mu oma pereliikmetest lausus selle laulu võidu kohta vaid hoolikalt valitult roppusi ja sõimu. Ei saa ma sellest aru, miks ta siis nüüd halb on? Eks arvamusi ole igasuguseid, ma ei ütlegi, et minu arvamus on õige, aga täpselt ei saa küll aru, miks kellegi sõimamine või kellestki halvasti rääkimine oma elu paremaks peaks tegema. Minu elu küll ei tee. 

Niisiis, palju õnne Austriale ja ootan järgmine aasta ühte igavesti vinget showd, kõigi nende 48-aasta eest, mis te võitu ei saanud!

reede, 9. mai 2014

Uued filmid aprillis

Aprillis tuli mul juurde kinos vaadatuna lausa neli uut filmi (paar uut sain telekast ka, näiteks Avatar). 

***********

Esimene neist oli "Blood Ties (Vereside)," mis oli Solaris Kinos lausa erakordselt madala keskmisega, 2,8/10st. Vaatasin ka ImdB'ist hinnangut, seal oli see veidi kõrgem, aga kuna sisututvustus mulle meeldis, otsustasin siiski selle ära vaadata.

Tegevus toimub New Yorgis, 1974. 50-aastane Chris pääseb hea käitumise tõttu vanglast, kus ta istus mitu aastat mõrva eest. Vastu tahtmist ootab teda vanglaväravate juures noorem vend Frank, helge tulevikuga politseinik. Chris ja Frank on alati olnud nagu öö ja päev ning nende isa Leon, kes neid üksi kasvatas, soosib probleemidest hoolimata Chrisi. Aga veresidemed on tugevad ning Frank loodab, et vend on muutunud ja otsustab talle uue võimaluse anda. Ta kutsub Chrisi oma koju, leiab talle töökoha ning aitab siluda venna suhteid laste ja endise naise Monicaga. Aga Chrisil ei ole kuritegeliku maailma küüsist pääsu ning järjekordse reetmise tõttu katkestab Frank temaga igasuguse suhtluse. Kuid on juba liiga hilja, sest vendade saatus on igaveseks ühte köidetud.

Film lõppes üsna poolikult, samas üsna kindlalt ja mõnes mõttes ootamult. Midagi sellist ma igal juhul ei oodanud.

Paraku pean aga tunnistama, et ka minult sai see film ainult 3/10st. Ühe punkti Mila Kunise eest, kes oli väga armas, teise punkti filmi lõpu eest ning kolmanda punkti actioni eest.  

Osatäitjad: Clive Owen, Marion Cotillard, Billy Crudup, Mila Kunis, Zoe Saldana

*******************************************************************

Teiseks uueks filmiks oli järjekordse "Emme ja Beebi kinopäeva" raames linastunud "Rio 2." Tegemist on teise osaga samanimelisele filmile Rio. Mina polnud esimest osa näinud, aga see muidugi selle filmi lõbu ei rikkunud.

Blu ja Pärl on loonud pere ning neil on nüüdseks kolm paigalpüsimatut linnupoega, kel tuleb lakkamatult silm peal hoida. Nüüd jätavad nad suurlinna selja taha ning suunduvad Amazonase ürgmetsa, kus ootab suguvõsa kokkutulek. Linnaelu mugavusega harjunud Blu leiab end ootamatult paigast, mis on tema jaoks täiesti tundmatu. Ning on sunnitud kohtuma kõige hirmuäratavama olevusega maamunal - enda äiaga. Üritades samal ajal kõigest väest, et ta ise ega tema pere ei langeks nende kurikavala vihavaenlase Nigeli põhjaliku kättemaksuplaani ohvriks.  

Kuigi tegemist oli multikaga ning ma ei ole eriline multikate fänn, pean tunnistama, et soundtrack oli väga mõnus ja kaasakutsuv. Minu aasta ja 5-kuune laps nautis seda väga, tantsis terve aja kaasa. Samas, film ise oli hea sisuga ning oli täitsa hästi tehtud, sai nalja ka. Annaksin 8/10.





Osatäitjad (hääleandjad): Blu - Andero Ermel, Pärl - Evelin Võigemast, Eduardo - Riho Rosberg, Nigel - Janek Joost

*******************************************************************

Kolmandaks filmiks oli selle kuu parim film "The Other Woman (Kättemaks Kõrgetel Kontsadel)." Ootasin seda filmi juba mitu kuud, ajast, mil esimest korda seda trailerit nägin. 


Ühe naise  maailm pööratakse pea peale päeval, mil ta läheb oma sarmika kallima koju üllatusvisiidile ning ukse avab mehe... seaduslik abikaasa! Pärast esmasest jahmatusest ülesaamist otsustavad naised koos truudusetule elunautlejale valusa õppetunni anda. Koos meest tagaajades selgub aga, et nemad kaks ei ole sugugi mitte ainsad naised mehel. "Kättemaks kõrgetel kontsadel" on terava huumoriga vürtsitatud romantiline kättemaksukomöödia.

Nimetan selle filmi selle kuu kindlasti parimaks ning arvan, et ta saab üsna hea koha ka minu aasta topis. Tegemist oli lihtsalt nii hea filmiga, sai nalja ja kuigi mu sõbranna mulle ütles jällegi, et minuga on nii lahe filme käia vaatamas, sest ma ei saa neist aru, siis ma lausa nautisin seda, et ma kõike läbi ei näinud, lõpp oli ootuspärane, aga püant oli ka päris hea. 

10/10. 


Osatäitjad: Cameron Diaz, Leslie Mann, Kate Upton

***************************************************************

Ja neljas uus film kinos aprillis oli "3 days to kill (3 päeva tappa). See oli jällegi üks nendest filmidest, mida ma läksin vaatama, kuna sisututvustus tundus hea. 

Ethan Renner on kogenud CIA agent, kel diagnoositakse vähk. Kuna tal on jäänud vaid mõned kuud, otsustab ta erru minna ja taastada suhted oma eksnaise ja tütrega. Paraku ilmub Renneri ellu saatuslik naine Vivi Delay, kes pakub talle CIA laboris väljatöötatud imeravimit, mis võib pikendada Renneri elu. Vastutasuks tuleb Renneril osaleda aga ohtlikus salaoperatsioonis. Nüüd hakkab ta elus toimuma midagi kummalist. Kas hallutsinatsioonid on imeravimi kõrvalmõju või ongi maailm nii pöörane ja kohutav?

Film oli minu jaoks parajalt põnev ning sisu poolest üsna armas. Kuigi mu sõbranna sõnul oli see läbinähtav, vaatasin mina ikkagi põnevusega (sest ma ei jaksa filmi vaadates ise mõelda) ning mina jäin lõpuks ka väga rahule, kuigi sõbranna küsis, et miks nii mõttetuid filme tehakse. Seega, tuleb valmis olla, et see film võib väga meeldida, aga võib ka mitte meeldida. 


Annaksin hindeks 9/10

Osatäitjad: Kevin Costner, Hailee Steinfeld, Connie Nielsen

*************************

Heameel on tõdeda, et mais on jällegi mitu head filmi tulemas, mida tahaks näha. Mulle meeldib, kui on mida oodata iga nädal. 

neljapäev, 8. mai 2014

Ask.fm - süütu või süüdi?

Vahepeal muutus portaal ask.fm siin väga populaarseks, uusi kasutajaid tuli nagu seeni pärast vihma. Mul oli küll konto ammu olemas, aga polnud seda eriti reklaaminud ja nüüd kui reklaamima hakkasin, sain ka palju küsimusi. Minu jaoks tundus üsna süütu, keegi küsib, mina vastan, teised loevad. Maailmast on aga juba teada lausa kaks juhtumit, kus selle sama portaali pärast on inimesed enesetapu teinud. Kiusamise pärast siis. Tundub üsna loogiline, kuivõrd seal on kõik küsimused anonüümsed, inimesed selletõttu üsna julged ja julmad ning võib tõesti olla, et mõne nõrgema närvikavaga inimene ei pea vastu sellele.

Olgem ausad, tegelikult võib niimoodi juhtuda suhteliselt kõikide netilehtedega. Facebookis pole küll anonüümsus tagatud, kuid kes tahab, suudab seal ka sellega hakkama saada ning no näiteks blogid - vihkajaid on igal blogijal. Näiteks hoian ma silma peal Malluka ja Merje blogidel, no seal on iga sissekande all mingi sõim ja möll. Aga miks nemad ennast tapma ei jookse? No vast ikka sellepärast, et neil on tugev nahk selga kasvatatud ja kui Sa ikka arvad, et oleks väga äge ronida internetti oma eraeluga ässama, siis tuleks ka olla valmis kriitikaks. Ka kõige roosamannamat inimest ei saa kõik armastada, ikka on keegi, kellele Sa ei meeldi. 

Lugesin mingit intervjuud, kus ask'i tegijatel küsiti, mida nad arvavad surmajuhtumitest ja kas nad panevad oma lehe nüüd kinni. Ütlesid, et ega ei pane küll. Ja miks peakski? See on nende äriidee, nemad saavad sellega rikkaks ning ma arvan, et ei ole ju nende süü, et keegi teine enda eluga hakkama ei saa. Ma kujutan ette, kuidas nüüd kõik mõtlevad, miuke jobu ma olen, et nii ütlen, aga ausalt, mul on kahju, et need kaks noort elu elamata jäid, aga samas on lollus mingi anonüümse inimese pärast midagi sellist teha. Öelge, mis tahate, see on lollus.

Pigem tekib mul küsimus, miks me tahame oma eraelu niimoodi lahata. Üks asi on omada avalikku blogi ja kirjutada sinna mida iganes sülg suhu toob, aga teine asi lasta inimestel anonüümselt küsida isiklikke küsimusi. Eks muidugi on võimalus nendele kõige isiklikematele mitte vastata, aga siis kaob jällegi mõte selle "konto" omamisel ära. Julged teha, julge vastata ka. 

Seega, pärast paari kuud seal pesitsemist, otsustasingi mina oma konto kinni panna. Oli selge, et seal käis üks hunnik inimesi, kes harrastas ühtede ja samade asjade küsimust ja teine seltskond, kes olemasolevatest küsimustest-vastustest uusi küsimusi genereerisid. Ma ei tea, oli tore, oli vahva lugeda, mida sõbrad kirjutasid, aga ise eelistan sellest kõrvale jääda. Milleks, küsin ma? 

Kas sinul on ask.fm? Kui jah, siis miks ja kas arvad, et see on hea või halb lehekülg?

kolmapäev, 7. mai 2014

Top 5 söögikohad Tallinnas

Tallinnas on ülemõistuse lahedaid söömiskohti, restorane ja pubisid, et mõnikord on neis orienteerumine päris raske. Minul on oma Top 5 juba tükk aega üsna sama olnud ning vähemalt mu sõpradele ei valmista küll enam mingit üllatust, kui minult küsides, kuhu sööma lähme, ühe neist vastuseks saavad.

1. Mack BBQ


Vaieldamatult minu lemmikkoht Tallinnas. Kuigi viimasel paaril korral on mul olnud ka negatiivseid kogemusi, näiteks ootamisega või teenindaja ükskõiksusega, siis ma arvan, et isegi nende halb teenindus on parem kui mõne teise restorani hea teenindus. Kuna ma olen hingelt "ameeriklane," on need toidud seal minu absoluutsed lemmikud.

Asub Tartu maantee ääres, keskturu ligidal ning on kergesti nähtav, aga hoopis keerulisem on leida tee parkimiskohtade juurde. Ma ei kujutagi ette, kui ma ei teaks, kuidas sinna saab, siis kuidas ma kohale jõuaks, sest suure tee äärest silte ei näita. Ilmselt tuleks kasutada GPSi abi lihtsalt (kuigi ma pole väga kindel, kas seegi kohale viiks).

+ Suured praed
+ Hea teenindus
+ Maitsev söök
+ Hea atmosfäär
+ Suur, mahub palju rahvast
+ Laste mängunurk

- Esimene kord keeruline üles leida
- Tasuline parkimine
- Üsna ühekülgne menüü
- Keskmisest kallim
- Nädalavahetustel üsna ülerahvastatud







2. Osman Kebab

Osmanist olen siia varem ka kirjutanud, tookord küll negatiivsest kogemusest, aga tegelikult on see minu üks lemmikuid kohti, kuhu ma üsna tihti oma sammud sean. Asub see Tammsaare teel, täpselt kahe statoili vahel (sõpruse pst ja mustamäe tee statoilid) ning see on üsna kergelt nähtav. Isegi kui mööda sõidad esimese hooga, saab tagasipöörde lihtsalt teha, ligi pääseb igast suunast tulles.


+ Odavad hinnad
+ Prae kvaliteet ja hinnad tasakaalus
+ Tasuta parkimine
+ Imehea gaseeritud vesi ja valge kaste prae kõrval
+ Lastele olemas kastitäis mänguasju
+ Suvel võimalus õues olla

- Väike parkimisala, tihti pole kohti
- Seest väike, halbade ilmade korral on oht, et lauad on täis
- Leti äärest tellimine

3. Vapiano


No mulle kui itaalia köögi armastajale on see koht lausa paradiis. Kahjuks on ta kahes kohas Tallinnas ja mõlemas üsna keerulise parkimissüsteemiga. Üks koht siis on Solaris keskuses, kahel korrusel ning teine Hobujaama peatuse juures, Coca-Cola Plaza vastas, kus on eraldatud umbes 5-6 parkimiskohta, mis on alati täis.


+ Head toidud
+ Keskmine hinnatase
+ Mitmekesine menüü
+ Alati meeldiv teenindus
+ Lihtne maksmissüsteem pärast söömist

- Tihti pikk ootamisaeg (eriti reede õhtuti ja nädalavahetustel)
- Leti ääres tellimine
- Väga tihti probleem laua leidmisega
- Tasuline parkimine Solaris parkimismajas

4. Lido

Lido on minu üks lemmikutest juba ajast kui see ainult Lätis oli. Mulle meeldis see süsteem seal, et ise paned oma prae nullist kokku, valid kartulid-liha-salati-kastme. Ja oi kui õnnelik ma olin, kui see Tallinnasse tuli. Samuti on ta piisavalt suur, et enamasti laua leidmisega probleemi pole ning Solaris kaardiga saab veel allahindlust menüült ka.

+ Ise saad prae kokku panna
+ Head hinnad (samuti saad ise reguleerida, kui kalliks praad läheb)
+ Allahindlus Solaris kaardiga
+ Teenindajate ägedad riided
+ Lastele mõeldud nurgake

- Tasuline parkimine Solaris parkimismajas
- Üsna lärmakas
- Vähene privaatsus

5. Sushi Plaza

Antud kohaga on nüüd niimoodi, et esialgu ma ei pannudki seda oma TOP5 listi, panin hoopis Chopsticksi, aga mulle tehti selgeks, et kui ma käin ühes söögikohas nädalas vähemalt korra (kui mitte 2-4), siis see ei saa minu topist välja jääda. Nii ka on. Nagu nimi ütleb, on tegemist sushi restoraniga ja no minu kogemuste põhjal parimaga Tallinnas.


+ Sushi hinna ja kvaliteedivahe
+ Alati supermeeldiv teenindus
+ Palju erinevaid sushivariante
+ Hubane sisustus
+ Privaatsuse võimalus
+ Vaikne ja õdus

- Olematu parkimisvõimalus (lähimad variandid südalinna tsoonis kõrvaltänavates)
- Üsna tihti pikk ooteaeg (eriti reede õhtuti ja nädalavahetustel)
- Internetist tellides tuleb üsna tihti üle helistada, kuna muidu jääb tellimus tegemata

teisipäev, 6. mai 2014

Butiigid Facebookis

Mingi hetk kirjutasin siia grupist, kust tellitakse tooteid erinevatelt netilehtedelt. Viimasel ajal olen leidnud enda jaoks veel kaks nii-öelda butiiki Facebookis, mis ka vist tellivad tooteid, aga minu valitud tooted on neil alati kohapeal olemas olnud.

Esimene neist on "Laurabell Fashion." Sellele lehele sattusin läbi sõbra ning mulle meeldisid meeletult need oksjonid, mida üsna tihti korraldatakse. Pannakse mingi hulk riideid kausta, alghindadega, tõsta saab ühe euro kaupa ning suurima pakkumise teinu saab kauba endale. Mina võitsin oksjonil kaks asja. 

Esimene oksjon, kus osalesin, tegin pakkumise kahele kleidile-tuunikale ning võitsin neist ühe. Kahjuks oli see mulle rinnust väike, seega see on mul hetkel müügis, mis iganes hinnaga, 6€-ga annaks juba ära. See on imeilus ja mugav ja armas ning vöö on kaasas 


Teisel oksjonil võitsin ma ühe valge kleidi, mida ma esialgu tahtsin oma sünnipäevapeol kanda, aga see on natuke lühike, eriti aktiivselt seda just kanda ei saa või siis teise variandina on võimalik seda kanda suvel, a la ujumisriiete peal, kui pole eriti vahet, kui palju katab. Vöö ei olnud kaasas, selle panin ise peale. Originaalis oli seal sarnane vöö peal nagu eelmisel pildil olnud tuunikal.


Ja siis nüüd nädal aega tagasi, 30.aprillil oli sellel lehel sooduspakkumine, kogu kaup -30% ja ma otsustasin ühed teksad, mida ma olin ammu nillinud, maksku mis maksab, ära tellida. Tavahind neil oli 22€, mina sain 15€-ga. Ma kartsin päris tõsiselt, et need on väiksed, sest mõõdud, mis pildi alla olid pandud, olid ebareaalselt tillukesed, aga kuna lubati tagasi saata, kui väike on, tellisin ära. Mu elu üks parimaid oste! Need on imeilusad, super mugavad ja no lipsukesed, oeh.. mu nõrkus.


Pildid tuunikast ja teksadest võetud Laurabelli enda Facebooki lehelt.

Igal juhul on mul kõik kolm ostu olnud äärmiselt positiivsed, kaup tuleb kätte erakordselt kiiresti 1-2 päevaga ning on korralik. Hoian lehel ka edaspidi silma peal.

Teine Facebooki butiik on "La Femme Unique." Sealt olen tellinud küll hetkel vaid korra, aga iga kord kui kaupa juurde pannakse, olen nii meeldivalt üllatunud. Võiks öelda, et selle lehe märksõna on erksus. Uskumatult ilusad neoontoonides seelikud, kleidid, teksad, kingad. SUPERILUS. Mina tellisin sealt endale retuusid kuldsete lukkudega ning need on mul hetkel vaieldamatult lemmikud püksid. Ma tean, et retuus pole püks, aga need on minu meelest küllalt paksud, et pükstemõõtu välja anda. 


Vihjena võin öelda, et seal hetkel käib ka üks loosimine, mis lõppeb homme ning antud retuusid on ka ülehomseni soodushinnaga. Vastavad oma suurusele ning on tõesti ilusad. Kuna see "äri" asub Tartus, tuli sealt kaup kauem kui esimeses butiigis olev, aga siiski üsna kiirelt. 

Mida aeg edasi, seda rohkem positiivseid kogemusi ma saan igasugustelt interneti lehtedelt ja äridelt, mul ausalt öeldes ei olegi enam tahtmist kuskile poodi ronida. Veelgi enam kui suurused vastavad ja pole hirmu, kas läheb selga või on suur. 

Kas keegi oskab veel mõne hea "butiigi" lehe mulle soovitada? Heameelega vaataks ka mujal ringi.

Paberimajandus

Minu vahepealne aeg on möödunud igasuguse paberimajandamisega. Selleks, et ennast üldse firmasse sisse saada, oli vaja ära täita kruiisilaeva firma application form, siis allkirjastada tööjuhend ja reeglid, lisaks allkirjastada vahendusfirma 5-leheküljeline leping ning siis saata passikoopia, soovituskirjade list + soovituskirjad ka. Sain täna nendega põhimõtteliselt valmis, üks soovituskiri on praeguselt tööandjalt olemas ning kuna firma tahaks heameelega ka USAst soovituskirja, siis kirjutasin oma hostisale Adamile, kes lubas selle ka valmis kirjutada. Peaks siis esialgu kõik olema ja jään põnevusega ootama intervjuud, mis toimub juba ülehomme.

Hurraa!

PS! Vaatasin just järgi, et politseipaberit on ka ikkagi vaja. Kuna mu 2a tagasi tellitud aruanne neile ei sobi, tuleb jälle uus tellida. Masendav.

Minu päris esimene Minioni tort

Päris mitu kuud tagasi liitusin Facebookis grupiga "Koogimeister." Seal on siis koos hunnik inimesi, kes torte teevad ja teine hunnik neid, kes torte tahavad. Mina mõtlesin sellega liitudes esialgu lihtsalt ringi vaadata ja maad uurida. Järjest hakkasin leidma tortide tegijaid, kelle tordid mulle meeldisid ning kontakteerusin mõnega neist kuniks leidsin enda jaoks sobivaima.

Valikuks sai Kerly Lorup (https://www.facebook.com/kerly.lorup/photos_albums) ning kui ära tellitud sai, selgus ka, et ta asub Peetris, mis oli mulle jällegi super, vaid 5 minutit minu majast. Ta võitis mu tähelepanu sellega, et ta postitas gruppi pildi Minioni tordist (teate küll, need kollased mehikesed, siniste pükstega, kes hispaania keeles nalja teevad) ning ma vaatasin seda ja mõtlesin, et just seda ongi mul vaja!

Mulle väga meeldis Kerly lahke olek, et kui ma oma soove ja tahtmisi ka 20x päevas vahetasin, siis ta jäi rahulikuks ning lõpptulemus tuli ju imearmas. Samuti sobis mulle hind, erikujulise tordi valmistamine oli 15€/kg ning juurde tellisin väikese Agnese kujukese, mis maksis 5€. Etteruttavalt võin öelda, et ühest päris tunnistatud pagariärist sain hinnapakkumise 20€/kg. 

Tordi sisuks on võimalik tellida erinevaid asju, mina valisin heleda biskviidi ja maasikad ja kohupiima-vahukoore. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et ma pole elus paremat torti saanud. Esialgu ma muidugi hullult kartsin, et see martsipan ajab mind öökima (ma pole just suur martsipani fänn), aga ma ei teagi, kas seal peal ei olnud martsipan (osa külalisi ütles, et see oli suhkrumass) või oli see mingi väga hea kraam, igal juhul sõin rõõmuga kõik ära. 




Niisiis, SUUR SUUR AITÄH Kerlyle ning soovitan teda südamest kõigile!