esmaspäev, 31. märts 2014

Kiire ülevaade

Vahepeal väga vaikseks jäänud siin. 

Mul oli uus intervjuu Ismira firmaga, kus nad kontrollisid mu teadmisi ja optimismi tööle minekuks, intervjuu kestis ligi 40 minutit ja lõppes edukalt, mulle saadeti leping, mis jäi allkirjastamist ootama. Minul endal oli kuidagi imelik tunne sees, kuidagi ei kippunud lepingut lugema ega allkirjastama, mõtlesin, et ootan veidi veel. Ja siis kui pidi olema uus intervjuu, nii-öelda minu teadmiste kontroll, lõppes see jälle kaosega. Intervjueerija ei ilmunud Skype'i ja kui lõpuks ilmus, sai minu peale pahaseks, et mis mõttes ma ei ole nõus Minskisse minema nii-öelda näost näkku intervjuule. No aga mis mõttes ma peaks kulutama 250€ lennupiletitele + viisa hankima, kui see mulle töökohta ei kindlusta. Lisaks leidis Allar mingi artikli mõne aasta tagusest ajast, kus neiu käis intervjuul lausa Tallinnas, lubati töö ja siis järsku teatati, et ah ups sorry, me ei taha. 

Seega, jälle see firma vedas alt ja mul hakkas see asi juba nalja tegema. Ei ole võimalik, et sellisele töökohale on nii keeruline tööle saada. Ausalt, kui ma ükskord sinna saan, siis peab miski ime juhtuma. 

Olles veidi alla andnud, uurisime ikkagi Allariga kodulehte edasi ja nüüd lisati sinna hunnik uusi pakkumisi, intervjuud kas Skypes või Vilniuses. No okei, Vilniusesse ma äkki isegi oleksin nõus minema, kuigi ma eelistaks Riiat. Vaatame. Loobusin oma unistusest Carnivali laevale saada ning kandideerisin Royal Carribbeani (läbi Ismira) ning hoopis ilma Ismira vahenduseta otse firmasse, mis tegeleb laeval nii-öelda tax-free kaubandusega ja otsib sinna müüjaid. 

Kuna mu elus hetkel palju muutuseid olnud, ma isegi ei tea enam, kas ma tahan 100% laevale minna. Olen väga kahe vahel, pole nii kahe vahel veel kordagi olnud. See on see jama, kui hakkad tükk aega ette orgunnima, siis jõuab seitse asja juba muutuda. Esialgu üritan selle töö lihtsalt saada, kui see käes, mõtlen edasi. Huh, keeruline...

teisipäev, 25. märts 2014

Ryanair - mitte ainult mõttetu odavlennufirma

Olen üsna tihe lendaja ja arvan, et oskan lennufirmasid omavahel piisavalt võrrelda ja valida enda jaoks parimat. Täna räägin sellisest firmast nagu Ryanair.

Ilmselt olete te kõik sellest ka kuulnud, lennufirma, kes teeb üsna tihti sooduspakkumisi, sattudes õigel ajal peale, võib saada lennupileti Oslosse näiteks mõne euroga (lisanduvad maksud, mis teeb lõpphinnaks umbes 15€) või edasi-tagasi Iirimaale Dublinisse umbes 50€'ga. 

Siiamaani minu silmis oligi selle firma pluss ainult odav hind, sest see hind tegelikult oli vaid nendele, kes tõesti teadsid lennuvärgist kõike ning täitsid ka kõik sammud kodus ära, sest iga samm, mille ise tegemata jätsin, maksis korraliku summa. Noh, näiteks oli neil rangelt üks käsipagas lubatud (kohver ja käekott olid juba kaks pagasit), mõõdud ja kaal oli väga oluline, lisaks pidi kohver mahtuma etteantud raami sisse lõdvalt, sättida ei tohtinud, nagu ei mahtunud, maksin 50€ neile. Siis tuli kindlasti ära teha check-in kodus, sest nagu lennujaamas tegid, maksid ka mingi summa (ma kahjuks ei mäleta, mis summa see oli), kohti piletitel ei olnud ehk lennukisse tuli joosta ja kehtis põhimõte "Kes ees, see mees." Üsna suur halb asi, mis Ryanairil on, on see, et nad ei lenda kunagi linnadesse sisse (võib-olla kuskile lendavad, minu teada mitte) ehk alati tuleb leida transpordivariant lennujaamast linna. Näiteks Oslosse lennates maandus lennuk Rygges, kust sõitis buss tund aega otse Oslo kesklinna, mugav variant.

Nädalavahetusel lendasin üle tüki aja jälle Ryanairiga ning pean ütlema, et ma olin väga meeldivalt üllatunud. Esiteks, ma muidugi üllatusin juba paar kuud tagasi, kui pileteid ostsin, kahjuks ei saa ma hinda öelda, kuivõrd need olid kingituseks ja kingitud hobuse suhu ei vaadata. Teiseks, check-in'i kodus tehes avastasin, et kohad on piletile märgitud. See oli üks põhjus, miks mulle see firma varem eriti ei meeldinud, kuna kõik istusid üksi ja üle ühe ja kahekesi kõrvuti koha saamiseks tuli tõesti lihtsalt teised pikali joosta. Ja kolmandaks - ei mingit ühte pagasit enam! Nüüd on pagasireeglid läinud lõdvemaks, võib olla üks käsikohver ja lisaks üks kott ehk siis käekott või arvutikott või misiganes. Kuigi, mõõtude kontrollimine on endiselt neil olemas ning meie pääsesime sellest seekord vaid tänu sellele, et me olime viimased suhteliselt, kes sisse läksid. 

Seega, nüüd on see firma minu silmis üsna kõrgel, neil on odavad piletid, samasugused pagasireeglid nagu teistel ning check-in tuleb nüüd ju kodus igal juhul teha, ka teiste firmadega, sest lennujaamas tegemine maksab nüüd 10€. Samuti on see firma üsna kindel kellaaegade suhtes, 90% ajast maanduvad nad õigel ajal või varem. Ma küll tean ka, kuidas see protsent neil nii suureks on saadud, aga põhimõte loeb, kui pileti peal on kirjas, et maandud 9.40, siis tõenäoliselt maandud ka. Ainus negatiivne ongi veel see, et pidevalt on probleem transpordis ja aja planeerimises suurlinna ja lennujaama vahel, kuhu Ryanair lendab. 

Pileteid saab otsida kodulehelt http://www.ryanair.com/.

Millised on teie kogemused lennufirmadega, mida soovitate, mida mitte ja miks?

reede, 7. märts 2014

Kas teil vaba taksot on?

Ma elan Tallinnast veidi väljas, mööda Tartu maanteed, linnapiirist tegelikult ainult 4km. Estonia Teatri eest on minu koduni täpselt 10km. Küllalt väike maa, aga piisav, et siia takso saamine on täielik naljanumber. 

Eelmisel nädalavahetusel sain sellist nalja, et see ajendas mind seda kohe siia kirja panema. Nimelt olin plaaninud minna sõbranna sünnipäevale, viimasel hetkel selgus, et autojuht ei saa mind aidata ja pean taksoga minema. Optimistlikult ja naiivselt hakkasingi umbes 45 minutit enne peo algust taksofirmadesse helistama. Võtsin netilehekülje taksod.net lahti ja hakkasin järjest helistama. Mulle vastati 14st firmast, et neil pole vaba taksot ja igas ühes muidugi pidin mitu minutit veel enne ootama, kui selle vastuse üldse sain. Mõni küsis alguses, kas olen nõus, et linnapiirist läheb taksomeeter tööle või kas olen nõus, et kui kohale jõuab, on mingi summa juba ees, vastasin kõigile jaatavalt, kuigi mõtlesin, et mida kuradit? Astangule või Piritale sõites panete ka omale mingi taksi ette või? 

Seega 5 minutit enne peoalgust ei olnud mul endiselt taksot ja ma olin hulluks minemas. Kuna ma eriti taksosid ei kasuta, polnud ma ka eriti hindade või firmadega kursis, aga üritasin hinnakirja järgi siis lihtsalt esimest otsa võtta, et ei hakka kohe Tulikasse või Tallinki helistama (tean, et nemad tulevad alati). Lõpuks ma muidugi andsingi alla, helistasin siis Tulikasse, öeldi, et 15-20 minutit läheb aega ning ma hakkasin ennast valmis sättima ja juba 10 minutit hiljem helistas taksojuht, et ta on kohal. 

Väga meeldiv härra oli, viis mu Piritale siis ära, teenis mu pealt korraliku summa ning uuris, kas sõidan hiljem koju tagasi ka, et ta heameelega viiks mind ära. Tänasin, kuid keeldusin, kuna hiljem oli plaanis linna peale minna ja sealt lootsin ka mingi muu takso leida. Sünnipäeval teistele sellest rääkides arutasime, et no ei ole normaalne, lihtsalt ei taheta raha teenida? Küsigu siis, kuhu ma sõidan, sest see vahemaa oli pea 20km, oleks ära tasunud küll see Assakule sõitmine. 

Hiljem, kui me üritasime Piritalt Kesklinna minna, hakkas sama jama uuesti peale. Täiesti komöödia. Mis toimub meie taksodes? Olgu, kell oli üsna kesköö lähedale ning tegemist laupäeva õhtuga, aga kuidas on see võimalik, et ühelgi taksofirmal lihtsalt ei ole taksot? Kus teil need taksod siis on, ootavad lennujaamas ja Hollywoodi ees?

Öösel kella kahe paiku, kui ma koju hakkasin minema, olin üsna skeptiline juba kõige suhtes, mis puudutas taksosid. Jalutasin Solarise ette, kus oli üks mikrobuss ja üks tavaline auto, küsisin viimaselt, kas ta Assakule sõidab. Põhimõtteliselt olin valmis juba ukse kinni lööma, sest no päris sõidabki ju. Ta pakkus mulle hinnaks 10€, küsis kas sobib ja ma ütlesin, et davai davai, peaasi, et koju saan. Tegelikult normaalne hind sealt peaks kuskil 6-7€ olema, aga mis seal ikka. Hommikul mõtlesin veel mitu korda, et pealinn või asi. Pärnus pole mingit probleemi näiteks Paikusele sõita või Tartus linnast välja. Mis see Tallinn siis nüüd etem on, et meil pohhui, me ei sõida?!

Kusjuures üks juhtum tuleb mul veel meelde,  mis veel eelmise aasta numbri sees juhtus. Olin mina oma sõbrannadega väljas ja oli mu isa oma sõpradega, aga kuna me omavahel ei suhelnud, ei teadnud me ka, et 5-minutiliste vahedega samast kohast takso peale istusime. Igal juhul sõitsin mina oma sõbrannaga Assakule, maksime vist 7€ koos tipiga ja 5-minutit hiljem tuli mu isa, kes maksis 15€. Hinnakirja järgi oleks vahe pidanud olema alla euro. 

Sarnane lugu juhtus mu vennaga, kes tuli ükskord üsna joobes olekus linnast koju, Saksa Taksoga, öeldi talle, et 10€, ta oli sellega nõus. Takso jõudis maja ette ja juht ütles, et olgu 15€. Ja oli täiesti sellise näoga olnud, et kui 15 ei anna, annab tappa ka. Nii mu vend alandlikult selle 15€ maksiski. 

Mulle meenub, et ka Facebookis Rae Valla grupis mingil hetkel oli arutelu, et mis taksod üldse Jürisse sõidavad, et täiesti lootusetu sinna kedagi saada. Olgu, Jüri on tõesti veel kaugemal kui Assaku, aga tehke siis mingi firma nende maantee kõrval asuvate kohtade jaoks ka, on ju ilmselge, et ka Assakul, Peetris, Jüris ja Lagedil elavad inimesed käivad linnas peol.

Täielik anarhia nende taksodega ja pean jätkuvalt tunnistama, et ainus firma, kellega mul 100% positiivsed kogemused on olnud, on Tulika. Kui Õhtulehes töötasin, oli Tulika meil koostööpartner ja no ei olnud kunagi nendega probleeme. Eks see nii ole, et kvaliteet maksab ja ausalt öeldes ma tunnen, et ma pigem maksaksingi kvaliteedi eest, et ma vähemalt jõuan elusalt koju ja tean, et mind ei nöörita (olgugi, et kilomeetri hind on poole kallim kui odavatel taksofirmadel). 

Kas kellelgi on veel probleeme ja nöörimisi taksodega olnud?

neljapäev, 6. märts 2014

Massaaž Talente ilusalongis

Olen üks nendest inimestest, kes teatud asjade eest lihtsalt keeldub suurt summat maksmast. Üks nendest teenustest on minu jaoks massaaž. Ma pole vist mitte kunagi täishinda maksnud massöörile, olen alati ostnud voucheri. 

Viimane kogemus oli mul crazydeal.ee leheküljega, soetasin voucheri Talente ilusalongi (koduleht: http://talente.ee/est/home.html). Enne ostu googledasin ka salongi veidi, ei leidnud midagi halba ja kahtlast ning otsustasin minna. See asub A.Lauteri tänaval, kohe EBSi kooli kõrval, keldrikorrusel. Salong ise on aga väga ilus ja puhas. Klassikalise massaaži tavahind seal on 25€, voucheriga maksin 12.50€, seega 50% hinnavõit. Samuti sai maja ees lihtsalt parkida (ilmselt tööpäevadel see küll nii ei ole, kuigi ma täpselt ei saanudki aru, mis parkimissüsteem seal üldse oli).

Esimene kord broneerisin aja ning kohale minnes selgus, et broneeritud 8.veebruari asemel oli aeg 8.märtsiks pandud. Olin küll pahane ja juba kirusin omaette, et no kuidas nii saab, aga noh, inimlik viga ja enda süü ka, et vastu saadetud emailis viga ei märganud. See on see häda, et veebruaris ja märtsis on kõik kuupäevad ja päevad samad (ehk 8.kuupäev oli mõlemal kuul laupäev). 



Mina valisin klassikalise massaaži. Alguses anti mulle paber, mille pidin ära täitma, haiguste, vigastuste, treeningu ja jumal teab veel mille kohta. Päris pikk oli, aga kuna ma tõmbasin igale poole kriipsud, läks ruttu. 

Läksime massööriga tahatuppa ning mul oli lahtiriietumiseks veel eraldi eraldatud nurk, mis oli väga suur pluss minu jaoks. Ma üldse ei salli neid massööre, kes kliendi lahtiriietumise ajal passivad kõrval ja ootavad umbes, et noh millal ära võtad selle ja selle ja selle. Lisaks meeldis mulle see, et sain selga jätta enda pesu, mitte ei pidanud neid imelikke ühekordseid püksikuid kasutama. Need on ikka täitsa komöödia.

Kuivõrd massaažiruum oli tõesti väga taga ja teistest ruumidest eemal, oli seal hea vaikne, mängis mõnus muusika, tuled olid maas ning hea soe oli ka. Olen viimaste voucheritega väga palju mööda pannud just atmosfääri osas, nt ükskord toimus massaaž ripsmetehniku ruumis, kus valgus oli heledam kui mul kodus vannitoas (ja see on tõesti hele) ning kostusid kõik föönitamised ja chit-chat jutud ka sisse, lõdvestumisest polnud juttugi.

Kahjuks ei küsinud ma oma massööri nime, aga tegemist oli pealtnäha üsna noore neiuga ja ta tegi oma tööd tõesti hästi. Kuigi ma paberit täites veidi valetasin nö vigastuste kohta, sest ma poleks viitsinud seletama hakata, sai see neiu ise suurepäraselt aru, mis need kaks kohta olid, mis mulle rohkem muret tegid ja mudis sealt rohkem. Väga väga mõnus, ausõna.

Pärast massaaži ma veidi olin pettunud, et alati pakutakse teed või vett, et mürgid kehas liikuma saaks, seekord neiu küll küsis, kas tahan, aga vastasin kiirelt ei (sain küsimusest alguses valesti aru) ja nii lahkusingi sealt vedelikuta. See on aga väga oluline, enesetunde seisukohalt. Käisin aga poest läbi, ostsin vee ja kõik oli hästi. Hea tunne kehas püsis veel mitu päeva hiljemgi! 

Igati rahul selle kogemusega ja soovitan kindlasti ka teistele!

kolmapäev, 5. märts 2014

Ripsmepikendused - ainult tibidele?

Viimasel ajal olen nii tänavapildis kui ka oma sõprusringkonnas märganud, et üha rohkemad tüdrukud kannavad ripsmepikendusi. On neid, kellel on need tiheduse lisamiseks ehk need on oma ripsmetega sisuliselt sama pikad ning väga ilusad. On ka neid, kellel on need pikad ja väga ebaloomulikud. Mina olin tükk aega ripsmete vastu, see ei tõmmanud mind kohe mitte mingit pidi, no miks ma peaks?

Novembris läksin oma sõbrannale ripsmemodelliks ja ta paigaldas mulle alles populaarsust koguvad volüümpikendused. Tegemist on meetodiga, kus oma ripsmekarva külge kinnitatakse mitu lisakarva. Alguses see muidugi ehmatas mind, et see siis ju raske ja hakkab segama, aga pidin meeldivalt üllatuma, need on nii kerged. Millega aga ripsmed võitsid minu südame?

Esiteks, pärast nende panekut ei meigi ma ennast peaaegu üldse. Hommikul panen kreemi näkku ja see ongi kõik. Hakkasin mõtlema, et tõesti, varem meikisin ennast kogu aeg. Seega, mu nägu puhkab ning ma näen tõesti muutust näonaha paranemises, kui ma seda pidevalt mingi kosmeetikaga ei piina. 

Teiseks, mugavus. Üks asi on see mitte meikimine, teine asi on nii-öelda loomulik ilu. Mitte, et kunstasjad oleks loomulikud, vaid et ma ei pea vaeva nägema enese "ilusaks tegemiseks." Hommikul ärgates on nägu kohe särav, isegi padjanägu paistab vähem välja. Ausõna. 

Ja kolmandaks, eks edevus mängib ka rolli. Mulle on väga palju komplimente tehtud, et ripsmed on ilusad ja küsitud, kes mulle neid paigaldab. Siinkohal kasutan ka võimalust kirjutada kohtadest, kus ma ripsmeid paigaldamas käinud olen. Kuna mulle meeldivad volüümripsmed rohkem kui tavalised, on mul olnud üsna raske leida tehnikuid, kuna volüüme paigaldatakse vähem. Ilma koolituseta inimese juurde ma ise ei kipu ka. 

1. Hede Hommik. Facebooki leht: https://www.facebook.com/HedeIlutuba?fref=ts
Tema salong asub kesklinnas, Kaubamaja kõrval, Rävala pst 8. Enamasti teeb tööd nädala sees, kuid saab ka nädalavahetusel, vahel teeb ka kodus. Ma pole paigalduse hinnas kindel, hooldus maksab 25-28€ olenevalt hoolduste vahel olevast ajast. 
+ Teeb tööd üsna kiirelt
+ Ripsmed on ilusad ja kestavad kaua
+ Sõbralik tehnik
+ Parkimise variante on mitu, Kaubamaja, Solarise ja Viru parkimismajad
- Kuna salongis on koos ka teised tehnikud, on paraku suur jutumull kogu aeg ümber Sinu
- Veidi keeruline esimene kord üles leida


2. Liana (perekonnanime ei tea). Facebooki leht: https://www.facebook.com/liana.ripsmed?fref=ts
Tema salong asub samuti kesklinnas, üsna Foorumi keskuse juures. Teeb tööd nädala sees ja ka laupäeviti. Hooldus maksab 30€, Facebooki sõpradele 25€. 
+ Töö on korralik, ripsmed seisavad kaua
+ Tehnik on väga sõbralik
- Parkimine on maja ees südalinna tsoonis ehk 5-6€ maksin selle eest lihtsalt juurde
- Võttis kauem aega, kui teistes kohtades



3. Liis-Marii Lümat. Facebooki leht: https://www.facebook.com/LiisMariiLashes?fref=ts
Teeb tööd ühes kesklinnas asuvas korteris, kust on IMEILUS vaade. Ma olin jumala sõnatu. Teeb tööd igal ajal, mis minu jaoks on väga mugav. Hoolduse hind 20€.
+ Väga tihedalt paigutatud ripsmed, neist kolmest kindlasti ilusaim tulemus (seismise kohta ei oska hetkel öelda veel).
+ Parim hind neist kolmest.
+ Võimalik parkida Stockmanni parkimismajas (kaardiga üsna soodne), lisaks majakõrval Europark.
+ Üsna kiirelt valminud töö.
+ Väga sõbralik tehnik, jagab näpunäiteid hoolduse ja hoidmise kohta.


Meelsasti uuriksin teiste kogemustesi ripsmetehnikutega ning eriti kohe volüümripsmete kohta, kuigi pean tunnistama, et minu viimane kogemus Liis-Marii juures oli nii positiivne, et ma ei taha kellegi teise juurde enam minnagi. Siinkohal suur aitäh Triinu-Liisile, kelle blogist ma selle neiu leidsin (sissekanne: http://costany.blogspot.com/2014/02/product-review-voluumripsmed-l-lashes.html). 

Uued filmid kinos

Teatavasti olen ma üsna suur filmisõber ning minult on tihti küsitud, mille järgi ma filme valin. Kusjuures, kindlat kriteeriumit mul ei olegi. Mõnikord vaatan trailerit, mõnikord näitlejate nimesid, mõnikord loen IMBd's arvamusi ning mõnikord aitavad kaasa Ameerikas elavad sõbrad, kes siis kiidavad või laidavad.

23.veebruaril käisin vaatamas filmi "12 aastat orjana." Hetkel, kui ma seda filmi vaatama läksin, oli see aasta 2014 9 Oscari nominent ja kuldgloobuse juba võitnud, seega ootused olid väga kõrged. Tänasel päeval on teada, et film võitis 3 Oscarit. 

See on tõsielul põhinev hämmastav lugu ühe mehe võitlusest ellujäämise ja vabaduse nimel. Ameerika Ühendriikides, kus pole veel kodusõda alanud, elab Solomon Northup vaba mehena New Yorgis, aga siis ta röövitakse ja müüakse orjaks. Solomon puutub kokku julmusega (mille kehastus on kuritahtlik orjapidaja) ja ka ootamatu headusega ning tal on raskusi elus püsimisega ja väärikuse säilitamisega. Unustamatu odüsseia 12.aastal kohtub Solomon juhuslikult Kanada abolitsionistiga ning see kohtumine muudab ta elu igaveseks. 

Filmi 15 viimast minutit ma nutsin lahinal, isegi ei üritanud ennast tagasi hoida ja minus ärkas mingisugune vihkamine nende inimeste vastu. Ma vihkan seda, kuidas ajaloos mustanahalisi inimesi on koheldud, ma ei arva, et nad oleks seda väärt. Ja seda enam vihkasin ma seda filmi. Seda, mismoodi mustanahalisi koheldi ja seda, kui kurb see oli. Aga hindaksin ikkagi 10/10st. Lihtsalt, väga vastandikused arvamused. 

Osatäitjad: Chiwetel Ejiofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch, Paul Dano, Paul Giamatti, Lupita Nyong'o, Sarah Paulson, Brad Pitt ja Alfre Woodard.

*********************************************************************

4.märtsil käisin vaatamas filmi "Philomena." Film oli 4 Oscari nominent, kuid ei võitnud ühtegi. Mina isiklikult valisin selle üksnes traileri ja sisututvustuse järgi. Tundus, et on selline film, mis mulle meeldiks.

Peaosas on neiu nimega Philomena, kes jäi teismeeas lapseootele, pärast mida ütles pere temast lahti ning ta viidi Iirimaal asuvasse Roscrea nunnakloostrisse, kus ta pärast lapse sündi pidi oma ülalpidamise välja teenima ränga tööga. Oma väikest poega sai ta näha vaid ühe tunni jooksul ööpäevas. Ja sedagi hetkeni, mil klooster ta pisipoja vastu tema tahtmist Ameerika kasupere hoolde annab. Kaotatud poeg ei anna naisele järgneva 50 aasta jooksul hetkekski asu ja nüüd on tema mõõt täis - ta otsustab oma poja üles otsida, et teada saada, kuidas tal elus läinud on ning öelda talle, et ta poleks teda elades vabatahtlikult hüljanud.

Saatus viib ta kokku karjääriredelil komistanud BBC ajakirjaniku Martin Sixsmithiga (Steve Coogan), keda hakkab Philomena lugu endalegi üllatuseks paeluma. Üheskoos võetaksegi ette teekond Ameerikasse, mis toob päevavalgele tõe selle uskumatuna tunduva loo kohta.

Ma ei taha filmi pointi ära rääkida, aga ma pean ütlema, et ma veidi olin pettunud, sest filmi sisu (teksti järgi) ei olnud see, milline oli film. Kuigi ka see, milline film oli, oli väga huvitav. Mulle isiklikult meeldis väga vahelduseks Briti inglise keelt kuulda ning tuleb tunnistada, et naljad olid ka head, kuigi filmižanr on draama mis draama. Mina isiklikult hindasin 9/10. See üks punkt läks lihtsalt selle pealt, et ma olin pettunud lahenduses, mis filmis oli. 

Filmi lavastajaks on kahekordne Oscari nominent Stephen Frears ("Kuninganna", "High Fidelity - elu edetabelid", "Ohtlikud suhted") ja Steve Coogani ning Jeff Pope'i kirjutatud stsenaarium põhineb Martin Sixsmithi raamatul "The Lost Child of Philomena Lee". Kesksetes osades Judi Dench ("Parim hotell terves Indias") ja Steve Coogan ("The Trip", "In the Loop").

Pean ütlema, et viimasel ajal kaks õnnestunud filmi ja soovitan sõbralikult ka teistele. Sel reedel ei paistnud minu jaoks ühtegi uut ägedat filmi tulevat, aga üks on veel eelmisest nädalast, mida ma tahaks näha. Mis filme te vaatamas olete käinud ja mis arvate?