neljapäev, 28. november 2013

Pfffffffffffffffffff ehk 11.päev

Täna hommikul ärkasin mina alles pool kümme, emps oli siis ammu üleval. Kirjutasin eelmisel õhtul pooleli jäänud blogi ära, lollitasin niisama ning umbes 11-11.30 ajal läksime välja, et oma järgmine turistiatraktsioon ära vaadata. Sihtpunkt oli Willis Tower. Kui esialgu tundus, et sinna küll ei jaluta, arvasime pärast eilset, et pff, vabalt, igale poole jalutame. Tee peal leidsime Subway ja kuna emps on mitu päeva juba rääkinud, et ta tahab sinna sööma minna, läksime lõpuks. Pean tunnistama, et see ei meeldi mulle endiselt. Arvan, et sõin aastaga lihtsalt oma normi täis ja kõik.

Kõhud täis, jalutasime veel veidi edasi, leidsime õige koha üles ning läksime siis piletijärjekorda. Ja siis filmi järjekorda. Film oli 9 minutit pikk, räägiti Chicago ajaloost ja Willis Toweri ehitamise loost. Väga huvitav oli, ausalt öeldes. Edasi pidime ootama veidi lifti järjekorras ning siis saimegi üles. Üleval saime teha 360 kraadi tiiru majale ning loomulikult see parim turistilõks - Skydeck. Sai minna 1450 jala (442meetrit) kõrgusel klaasist alusele, kust nägid otse alla ja ümberringi ka. Ma pole eriline kõrguse kartja, aga ausalt öeldes seal, kui ma maha istusin, võttis korraks silme eest mustaks küll. Rohkem ma alla lihtsalt ei vaadanud.


Kui palju empse pikk on Willis Tower?







Torn ise oli mõnus, ajalugu hea ning näeb ilus välja. Veidi lootsin sarnaselt Empire State Buildingule, et saab ka välja minna, aga see oli ainult siseruumis. Vaade oli hea, meil vedas ka ilmaga väga. Me olime sihilikult muidugi selle ilma sellise välja vaadanud, seega vaade oli umbes 50 miili raadiuses. Väga ilus.

Edasi jalutasime parklasse, kuna korraga sai osta ainult 24 tunni pileti ja me pidime uue ostma. Õnneks jäi tee peale. Pannud uue pileti autosse, läksime jalutades läbi pargi ja tänavate ja jõudsime Chedd Akvaariumisse. See oli iseenesest päris põnev, väiksed ja suured kalakesed ning igasugused taimed ja konnad ja kraam. Ühes basseinis olid vaalade sarnased elukad ja ühes olidki vaalad, aga kes olid pingviinide värvi. Need vaalade sarnased olid valged, need tegid seal showd ja eputasid korralikult. Merilõvi nägime ka uuesti. Lisaks nägin ära oma soovi - haikala.






Tegid sugu, me häirisime neid, pärast läksid nurga taha



Veetsime akvaariumis üle kahe tunni, aeglaselt ringi tuuseldades. Kui välja tulime, oli päike ära kadunud ja ilm muutus üsna jahedaks. Tahtsime sööma minna. Eile otsustasime, et me käime edaspidi ainult odavates kohtades söömas, sest see ajab oksele, kui kallis on siin söök. Seega me plaanisime Cosisse minna (mis mäletatavasti oli mul üks lemmikrestorane, kui ma Stamfordis elasin), aga kuna nii külm oli, ei olnud üldse salati isu ja me otsisime muud kohta. Leidsime ühe aasia koha, kuhu emps väga tahtis minna, aga no ma oleks seal nälga jäänud, seega ma googeldasin veidi ja jalutasime teise kohta.

See teine oli arvustuste järgi üsna hea koht, aga kui ise kohale jõudsime, mõtlesin, et issand, mis asi see on. Nägi normaalne välja ja ei olnud kiirtoidu koht, aga näiteks menüüd vaadates võttis tükk aega, et midagi süüa leida, mis poleks burks või friikad. Nendest on ikka reaalselt kopp ees. Igal juhul oli meie teenindaja lihtsalt nii udu, et ma pidin talle ise ütlema, mis ta tegema peab. Noh, et me valime alles sööki, aga joogid võime ju tellida ning kui joogid otsa said, pidin talle ise meelde tuletama, et ou, tahaks uut jooki. Nagu arvata on, tippi see tüdruk meilt ei saanud. Ta oli nii solvunud, et ei öelnud head aega ka. Sorry, aga mille eest ma Sulle jätan, kui ma sisuliselt teen ise Sinu tööd?!



Sealt hotelli me peaaegu et jooksime, nii külm oli. Hotellis tegime neljandal korrusel peatuse ja uurisime, kas saun on nüüd soe. Vetelpäästja oli täna mingi nunnu kutt, ta ütles, et no teeme soojaks (meie mõistes siis 60 kraadi). Tulime tagasi, ei olnud veel soe, ujusime - kusjuures, vesi oli ka soojem kui eile, meie vingumine vist mõjus. Igal juhul see kutt tegi mingit hullu tööd, et see saun soojaks saada ja me mingi hetk käisime istumas, aga nii soe ei olnud. Ma siis ütlesin talle, et oli okei, aga polnud kuum ja me nii kaua empsiga istusime toolidel ja rääkisime juttu. Lõpuks kutt tuli ja ütles, et nüüd on kuum ja liiga kuum tema jaoks. See siis oligi 60 kraadi. Haha! Saime igal juhul naha soojaks küll.

Kusjuures seal basseinialal oli palju lippe ja me empsiga teadsime pea kõiki neid, ainult kahte ei teadnud ja siis küsisime sellelt vetelpäästjalt, üks oli India (ata-ata empsile, ise käinud ja ei teadnud) ning teine oli Korea (ata-ata mulle, nii lihtsat ei mäletanud) ja siis see kutt juhtis meie tähelepanu pedede lipule (mis ka seal oli) ja küsis, kas me seda ikka teame. Haha!

Seoses Chicagoga, minu mulje ja arvamus oli tänaseni üsna nukker. Selles mõttes, et inimesed siin ei ole tüüpilised ameeriklased, nad on külmad, nad ei ole nii sõbralikud ja nad ei viitsi niimoodi jutustada. Kompu basseini kutt küll tõestas veidi, et kõik chicagolased ei olegi külmad, aga üldmulje oli minu jaoks halb. Ilmselt esimest korda USAsse tulnu ei märka seda, aga mina siin elanuna märkasin. Emps arvas, et asi võib olla lihtsalt suurlinnas, et seal ongi inimesed teised, samas New Yorgis vähemalt müüjad olid ikkagi ülisõbralikud.

Mini kruus

3 kommentaari:

  1. Anonüümne28/11/13 01:15

    Nii lahe! Mälestused tulevad kohe meelde. Chicagos tõesti inimesed külmemad kui näiteks lõunaosariikides. Pidev tuututamine liikluses. :D Kutsusime kaaslastega seda Chicago sümfooniaks. Willis Toweris käisin mina näiteks õhtul pimedas ja see oli ka väga lahe. Selge ilm oli ning nägi ka kaugele. Mõnusalt joonlaua järgi tundus kõik seal ümbruses. Mulle meeldis ka näiteks Chicago Kunstiinstituut, kuna olen kunstihuviline. Hea on tuttavaid kohti piltidelt näha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See tuututamine on näiteks New Yorgis ka, veel hullemalt, seega võib selle vist suurlinnade alla ikkagi liigitada.
      Usun, et Willis Tower on äge igal kellaajal, ainult kui ilm ilus on. Minule väga meeldis. Ja see joonlaua jutt on jumala õige, mitte mingisugust ebakõla ei ole, ära eksida on täiesti võimatu.
      Me plaanisime sinna Chicago Kunstiinstituuti minna, aga kuna pilet oli üsna kallis ja meil aega vähe, otsustasime akvaariumi kasuks. Pole just kõige suurem kunstifänn ka.
      Tore, et sain meenutushetki pakkuda :)

      Kustuta
  2. Oiii.. mul oleks seal raudselt jalad totaalselt värisema hakanud, kuna ma kardan kõrgust ikka väga. Juba seda pilti vaadates tuli õudne tunne peale:D

    VastaKustuta