laupäev, 13. juuli 2013

Justin Bieber

Suvi 2011. Sõidan oma parima sõbranna Kelly, oma kuti ja tema sõbraga Paunkülla. Tee peal räägib ta mulle filmist "Never say never," mis räägib Justin Bieberi elust. Küsib minult veel ettevaatlikult enne, mis ta temast arvan. Ütlen, et ta on päris lahe, aga ma mingi suur fänn ei ole. Kelly räägib mulle naljakaid kohti, nunnusid kohti ja pisaraid välja kiskuvaid kohti filmist ning minul jääb see pähe kummitama. Tahaks ka näha.

Sügis 2011. Lõpuks downloadin endale selle filmi alla ja vaatan. Terve see kaks tundi vaatan põhimõtteliselt suu ammuli. VAU - see poiss on ise ennast nii kõrgele tõstnud, ta on ise nii palju vaeva näinud ja sellegi poolest jäänud perele ja sõpradele truuks. Vau, vau, vau..

Kevad 2012. Vahepeal olen eelnimetatud filmi veel paar korda vaadanud, olen vaadanud Justin Bieberi videosid youtubest, jälginud uudiseid temast, uusi laule. Kui tuleb otsus, et kolin USAsse ja New Yorki, hakkan kohe otsima, kas tema kontsert seal on, sest parasjagu on käimas Believe kontsertuur. Tõesti, Madison Square Gardenil on lausa kaks etendust. Hakkan õhinaga pileteid otsima ja selgub, et neid ei ole enam. Ja kui on, siis ligi 200+$. Otsustasin mõtlemisaeg võtta.

Suvi 2012. Kolisin New Yorki, aga teatavasti sama kiirelt kolisin sealt ka edasi, seega mul oli väga hea meel, et ma pileteid ei ostnud, muidu oleks see kontsert ikka väga kalliks läinud. Mida päev edasi, seda rohkem hakkasin kuulama tema lugusid, tantsima ja fännama ning üsna pea olid mul kõikide laulude sõnad peas. Ja kõikide uute laulude sõnad said ka väga kergelt pähe kulutatud.

Kevad 2013. Aeg läks edasi, tutvustasin ka Joannale Justin Bieberi filmi ning ka tema tõdes, et tegemist on väga andeka kutiga. Mina sain üha rohkem selgeks, et tahaks väga tema kontserdile minna. Uurisin küll, kas tal on kontserdeid Ohios, kuid kuna kedagi kaasa võtta ei olnud, jäi esialgu sinnapaika ja siis läks ta oma tuuriga Euroopasse ning minu šansid kadusid.

Suvi 2013. Ema saatis mulle e-maili, et VAATA Justin on juulis jälle Ohios. Seekord ma tundsin, et ma ei saa minemata jätta. Ometigi, viimase minutini, lausa reedese hommikuni polnud selge, kas ma lähen. Siis aga juhtus kõik sekunditega - piletid ostetud, asjad pakitud, autos teel Columbusesse ning Nationwide Arena, puupüsti rahvast täis.

Ja nii läksingi pärast kahte aastat mõtlemist ja unistamist oma lemmikarstisti kontserdile. Ma ei pidanud pettuma, see oli rohkem kui lahe. See oli elamus! Ja see elamus jääb hinge ikka tükiks ajaks.

Meie reedesest päevast. Hommikul ütles hostema, et ta sõbranna kutsus ta kontserdile, mina võtsin Zuriga ühendust ja napp pool tundi hiljem ostsin juba piletid ära. Tööpäev läks päris untsu, nii palju plaane tuli ringi teha ja palju asju enne kontsertit ära teha. Õnneks tulid mu hostisa vanemad meile appi ja võtsid kontsertilt mahajäävad lapsed enda hoolde. Meie tee võis alata.








Video: Muidugi, kui sõidetakse Justin Bieberi kontserdile, kuulatakse terve tee autos tema lugusid. Ja pärast tagasitulles muidugi ka.

Ja kohale me jõudsime. Saime auto parkida mu hostema venna korteri parkimismajja, seega ei pidanud midagi maksma ja pidime jalutama ainult kolm sammu. Väga mõnus. Kontsert algas kell 7, meie jõudsime pool kaheksa kohale, seega ei mingit tunglemist, otse saali, oma kohale. Meie Zuriga istusime ühes kohas, Ali (mu hostema), Aly (mu hostema sõbranna), Layla (sõbranna laps) ja Lucy (minu hostlaps) teises kohas.

Esimeseks soojendusesinejaks oli Mike Posner. Ta tõmbas rahva ikka väga kaasa, kõik hüppasid ja tantsisid, laulsid ja tegid, mida kutt tahtis, ütlesid heihoo või tõstsid käed üles või lülitasid mobiiliekraanid sisse jne. Kõik tehti ära. Kahjuks pärast teda tuli mingi üsna mõttetu bänd Hot Chelle Rae. Esiteks, meenutas see nimi mulle kogu aeg Red Hot Chilli Peppersit. No kogu aeg. Teiseks, ei olnud see bänd üldse lahe. Ma teadsin ainult viimast lugu ja rahvast kaasa ka ei tõmmanud. Kui ta ütles, et viimane lugu, tõusid kõik püsti ja karjusid, sest see ju tähendas, et nad lähevad ära. Lõpuks ometi.








Ja siis hakkas ootamine. Ma pole päris kindel, aga ma julgen oletada, et see oli tunnike. Mingil hetkel pandi ekraanile suure pauguga 10 minutit jooksma ja siis läks rahvas elevile. Iga täitunud minuti järel tehti meeletut kisa ning kui minut lõpuni oli jäänud, läks ikka päris hulluks ära, kõik hakkasid lava ette jooksma ja röökima jne. Järgnev video ongi sellest viimasest minutist ja Justin Bieberi show algusest:

VIDEO:

Ma pole kindel, palju tal neid laule oli või mis laulud need olid, sest saalis eufooria sees olles unustasin lihtsalt selliseid asju tähele panna. See kontsert oli lihtsalt võimas, see kutt on nii lahe lihtsalt. Tantsib, laulab, mängib trumme, mängib kitarri, oeh jah. Kontsert kestis kaks tundi ja oli väärt iga minutit. Kohe kindlasti. Oli väärt ka seda kahte aastat ootamist. Kohe kindlasti!





VIDEO
VIDEO 2


































VIDEO

Kontsert lõppes veidi enne keskööd, kuni me autosse saime ja kuni me koju jõudsime, oli kell juba kaks. Minul oli magama jäämine ikka väga kiire, Zuri tuli alles kella nelja ajal kaissu.

Kõik, kes mult küsinud on, et kuidas kontsert siis oli, on saanud ainult kök-mök vastuse. Ma ei oska seda sõnadesse panna. Ma ei oska kirjeldada, mis tunne on pärast nii pikka ootamist lõpuks oma lemmikartisti näha. Seda peab ise kogema! Mina jäin rahule. Jess.

6 kommentaari:

  1. appi kui lahe !!! see üks minu unistusi ka, nii kadee !!:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küll see 3.august Sul ka täitub :)

      Kustuta
  2. Meil tuleb detsembris Bieber esinema :D Vb õnnestub ka minna :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ooo.. jõulukink :D Meeldib Sulle ?

      Kustuta
    2. Laulud meeldivad :D Bruno Mars meeldib rohkem aga tema tuleb alles veebruaris. Rihanna tuleb kõige varem- septembris :D Ühele neist ma lähen! :D

      Kustuta
    3. Bruno Mars on laivis hea, Rihannas pettusin mina täielikult. Muidu on tore tüdruk ja väga head laulud, aga laivis oli täielik käkk. Seega, vali poiste vahel. :)

      Kustuta