kolmapäev, 26. juuni 2013

28 tundi reisimist ehk Eestist Ameerikasse

Lennujaamas läksin läbi turvaväravate veidi enne kuute, minu boarding pidi olema 17.40, aga oli alles 18.00. Lennuk oli väike, mu kohver võeti kohe ära, sest no lennuk on väike ja blabla, seega ma napilt jõudsin veel oma iPodi sealt haarata ja läksin istuma. Terve tee oli kuidagi nukker tunne sees, aga kui Amsterdamis maandusin, läks juba toredamaks.

Ukerdasin mööda lennujaama ringi, kiiret polnud kuskile ning otsisin oma hotelli bussi. Selle ma ka leidsin ning 10 minuti pärast pidi buss tulema. Tuligi. Sõitsin hotelli umbes viis minutit. Jõudsin hotelli alles üheksa ajal , retseptsioonis küsiti mu koduaadressi, ee, mida? Ma siis ajasin kelbast ja ega ta nagu nii midagi aru ei saanud, seega mu aadressiks sai Chearve poik. Sain tuppa, tuba oli superilus. Päris hea. Siinkohal aitäh isale, tänu kellele ma üldse ei pidanud 12 tundi lennujaamas passima.

Siis muidugi oli mul kõht tühi, pidin süüa otsima minema. Alguses mõtlesin, et lähen hotelli restorani, või noh ma läksingi, aga seal algasid salatihinnad 12 eurost ja pasta 14st ja pizza 16st ja nii tundus mulle, eeeem.. See McDonalds on ka päris hea valik. Seal oli veel iseteenindus, nii ma mängisin selle automaadiga ikka tükk tükk aega, nii lõbus oli. Läksin hotelli tagasi, sõin kõhu täis ja kerisin magama.

Park hotelli kõrval, lennuk just maandus
Viimane eestikeelne coca

Hommikul sisse ei maganud, lennuk läks 8.15, boarding oli pandud 6.40. Mõtlesin, et segased need hollandlased, et tund ja 35 minutit varem boarding on, aga läksin ikka kohale õigeks ajaks. Kujutate ette, oligi boarding 6.40. Algas sellega, et mingi onu tuli minuga vestlema (teistega vesteldi ka), et mis ma teen, miks ma teen, kus ma elan, kust ma tulen, kas pakkisin kohvri ise, kas suudan paberi peale kirjutada kõik asjad, mis mul kohvris on ja blablablaa.. No mida kuradit? Ma olin nii unesooda seal, et ma vaikselt juba hakkasin vihaseks saama. See onu muidugi sai ka kurjaks. Küsis, et kui ta annab paberi ja käsib kõik üles kirjutada, mis kohvris on ning siis kohvri lahti teeb ja üle kontrollib, kas siis ka suudan. No siis tahtsin ta küll kuradile saata.. Päris suudangi. Pärast pikka küsitlemist sain lõpuks ootesaali minna, kulunud oli tund aega. Ulme ulme.

Sain siis kenasti lennule, magasin terve lennu põhimõtteliselt, no nii uni oli. Süüa ka üldse ei antud, vahepeal oli kõht nii tühi, et oioioioi. Patja ka polnud. No täitsa paha hommik, haha. Padjad olid lennukis otsas, keegi oli ära varastanud.




Kui siis kohale jõudsin, olin 30 minutit järjekorras ja siis sattusin mingi suure pruunlase juurde, kes ei teadnud üldse, mis asi on aupair ja mis asi extendimine ja ei tahtnud kuidagi aru saada, miks ma kuuks ajaks USAsse tagasi tulin ja mismõttes ma kavatsen riiki jääda, kui mu viisa läbi saab?? Nii mind taha tuppa viidigi. Seal olid lõbusad sellid, ütlesid, et ma vist meeldisin talle, sest mul on kõik paberid kehtivad ja see, mida ma pärast viisat teen, ei ole otseselt nende asi praegu, et ma olen 30 päeva enne viisa lõppu riigis tagasi ja kõik on bueno.

Vaatasin kella, lennuk maandus poolteist tundi tagasi.. oeh. Leidsin siis kohvri üles, sain ühe väga kompu kontrollija, läksin kohe rõõmsalt, et noh HOW ARE YOUUU?? Ja siis ta küsis, kas ei ole süüa kotis. Ma naeratasin ja ütlesin, et no kommi ikka on. Küsis, kas muud pole, ütlesin inglisilmadega, et nononononoo, mina küll reegleid ei riku. Endal kohvris kohukesed, suitsuvorst, merevaik, kilu.. kõik, mis olla ei tohi.

Edasi siis mõtlesin, et pean kohvrit uuesti kaaluma (sest ma pidin selle ju vahepeal välja võtma, et tolli minna) ja sain kiirelt aru, et see 23,8kg (mis Eestis sobis) ei ole mitte 50,5poundsi, seega ma olin juba valmis, et pean tühjaks tõstma, aga ei pidanudki kaaluma, pandi lihtsalt uue lindi peale ja saadeti jälle lennukisse. NII TORE.

Ja siis läksin veel üks kord turvakontrolli, kus mu arvuti võeti ära, et mul on mingi imelik kile arvuti sees. Ma olin suhteliselt alla andmas juba, et no mis nüüd?? Omast arust ei olnud midagi. Ja siis tuli üks onu joostes, et kas arvuti on hiljuti paranduses käinud, ütlesin, et ja, reedel sain kätte, siis ütles, et kui mingeid osasid vahetatakse, jääb see kile või misiganes sinna sisse, toetama. Püha jumal, peaaegu juba hakati lahti kakkuma mu arvutit.

Lõpuks olin elusalt kõik läbi saanud ja otsisin siis söögikoha, kus oli tasuta refill, jesss.. seda ju igatsesingi. Istusin siis tund aega seal, tulin oma väravasse ja olnud hostemale sõnumi saatnud, et kõik töötab, öeldi, et kuna õhk on paks, lennuk lennata ei saa ning lend on tund aega edasi lükatud. No mis saab ühes päevas veel paremaks minna? Maandusin Ohios ja kell näitas 15.40.  Seega, pärast 28t tundi olin lõpuks jõudnud sihtkohta. HURRAA!

4 kommentaari:

  1. Anonüümne26/6/13 23:21

    Hästi muhedalt kirjutad, hea kohe lugeda. Suurepärane, et edukalt tagasi USAsse said.

    Ka mina olen Amsterdamis seda pikka küsitlemist taluma pidanud. Kas lendasid KLM/Deltaga? Tõesti vastik küsitlemine, nagu oleks mingi terrorist. Negatiivne kogemus kohe. USA piiripunktis paari küsimuse esitamine on selle lennujaamavärgi kõrval tühiasi.

    Olen pärast seda ainult SASiga lennanud kas Stockhomist või Kopenhaagenist. Pole mingit küsitlemist.

    Kirjuta ikka edasi, kui jõuad! Edukat uut aastat USAs!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lendasin Deltaga jah, polnud varem lennanud ja tõesti, kui Finnairiga tulin, siis küll neid küsimusi polnud. Samas, no minul oli naljakas, las küsib, aga mõtlesin, et mida teeb inimene, kes inglise keelt ei oska? Nende inglise keel oli ka suht siuke, et ma vahepeal mõtlesin ka wtf??

      Aitäh, tuleb kindlasti edukas! :)

      Kustuta
  2. Sa ei rääkinudki mulle, mis seiklused sul olid. Täitsa lõpp ju. Aga oled vist õnnesärgis sündinud, et kõigest ilusti välja tuled. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõtle, kui pikk jutt see oleks olnud. Haha. :)
      Aga tundub, et ma olen jah mingi jamade meister, aga jamade lahendamise meister samuti. Haha.

      Kustuta