neljapäev, 16. mai 2013

Allari viimased päevad Ohios

Lõpetame nüüd siis selle osa ära, mis me Allariga viimastel päevadel Ohios tegime.

Pühapäeva mõtlesin, et veedame tervenisti voodis, sest ma ei viitsinud mitte midagi teha. Oli emadepäev ning mina edastasin oma soovid nii emale, vanaemale kui ka hostemale. Kuna mu pere planeeris õhtusööki, otsustasime Allariga minna enne lõbutsema ja läksime Dave and Busterisse lõunat sööma ning mängima. See on siuke spordibaar, kus on ka mängusaal, mitte kasiino, aga sarnane ja kuna seal on pakkumine söök ja mängud koos ja seda on kasulikum võtta, kui sööki üksinda, võtsimegi selle ja veetsime kaks tundi hullult möllates. Täitsa tore oli.

Minu miski steaki-sai juustuga
Allari kana BBQ kastmes
Autoralli pildistamine enne mängu
Lauahoki
Kaotasin veits haledalt
Hoburalli !!
Võta või jäta
Selliseid pileteid sai kogu aeg auhinnaks ja lõpuks sai piletite eest auhinna.

Zuri oma lastega astus sealt ka korra läbi, aga ainult korraks. Pärast mängimist sõitsime koju, kus mina vestlesin oma perega ja sain neilt uudiseid, mistõttu ma terve õhtusöögi istusin ja mõtlesin ainult sellele, et mitte nutma hakata. Õnneks Allar oli ka laua ääres ja mingil seletamatul põhjusel oli temast mulle väga palju tuge. Õhtusöögiks küpsetas Adam lihasid, kahte erinevat, aga sellise ameerikaliku küpsetamisega ehk minu jaoks pritsis verd suht näkku, kui kahvli sisse lõin. Haha. Lisaks orzo ja magustoiduks brownie. See on vaieldamatult mu lemmik maiustus USAs.

Pärast õhtusööki oligi siis minul vaikne pisardamise aeg ja kuna ma täiesti endast väljas olin, leppisime Zuriga kokku, et kohtume, sest mul tõesti oli vaja mõtteid eemale saada. Seega siis kohtusimegi Starbucksis. Zuri tõi veel Allarile head-aega kingituse ning ma sain oma emotsioonid ka välja elatud. Mõnusad paar tundi möödusid muidugi kibekiirelt.



Esmaspäeval alustasin uue töönädalaga. Alustasin tööd alles kell kaks, siis oli lõunauinak, rohkem midagi erilist ei juhtunud. Õhtupoole käisime Jump&Jackis, lastega aega veetmas, sest ma pidin töötama keskööni ja neid on hea seal väsitada. Meie Allariga tegime siis lollakaid videoid, mida nägite eelmises blogis.






Ta küll polnud vist eriti vaimustatud sellest musist, hahaha..
Kui lapsed olid magama pandud, tegime meie Allariga veel mac&cheese'i söögiks, Allari esimene ning tähistasime omamoodi tema viimast õhtut Ohios, rääkisime juttu ja nautisime üksteise seltskonda.


Teisipäeva hommikul alustasin omal soovil tööpäeva varem, et jõuaks Allari ära viia. Hommikul veel pakkisime viimaseid asju ära ning siis sõitsime neljakesi, lastega ja mina ja Allar Daytonisse, kust lennujaamast ta teele läks. Meie hüvastijätt möödus väga lõbusalt, rääkisime veel kaks sõna juttu ning siis läks Allar lennujaama poole teele ja ütles "Let the journey begin."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar