kolmapäev, 20. märts 2013

Uus nädal alanud

Selle nädalane töömaraton jälle kenasti tööle läinud, midagi märkmisväärset juhtunud ei ole. Esmaspäeval olin lastega, hommikul oli Eviel kool, sellega seoses oli meil kõigepealt nali kingade valimisega, kui 4-aastane väga tähtsa näoga oma pead raputas ja ohkas: Gerli, Gerli, Gerli..

Gerli: Which shoes you going to wear today? (-Milliseid kingi Sa täna kannad?)
Evie: Pink (-Roosad)
Gerli: Oh yes, because you don't have at least 10 different pairs of pink shoes, right? (-Oh, muidugi, sest Sul pole üldse vähemalt 10 paari roosasid kingi, eksole?)
Evie: Oh Gerli, Gerli, Gerli.. with flowers, thank you. (-Oh Gerli, Gerli, Gerli.. lilledega, aitäh.)

Tee peal kooli seletas ta mulle pikalt, milliseid snäkke ta tahab. Tavaliselt võtan talle kooli järgi minnes alati kaasa väikse snäki ja piima, sest kuigi neil peaks snäkiaeg koolis olema, on ta alati kohutavalt näljane ja janune, kui autosse jõuab. Üritasin siis neid otsida ja aru saada, mida ta mõtleb (sest ega laps ei tea, mis firma vms, millest oleks lihtne aru saada).

Evie: Did you find what I wanted? (-Kas Sa leidsid, mis ma tahtsin?)
Gerli: I hope so, you tell me. (-Ma loodan, ütle Sina mulle.)
Evie found snacks in the car and said: You are the best au-pair I have ever had, this is exactly right snack! Now I can trust you, you give me right things. (-Evie leidis snäkid autost ja ütles: Sa oled parim au-pair, kes mul olnud on, see on täpselt õige snäkk. Nüüd ma saan Sind usaldada, Sa annad mulle õiged asjad.)

Mul endal oli vähemalt väga naljakas. Esmaspäev oli mul endal selles mõttes väga "down" päev, et mul ei olnud mitte mingisugust emotsiooni mitte midagi teha. Ilmselt sitt nädalavahetus jättis mõneti oma jälje ja mul oli tõeliselt kopp ees nii USAst kui ka kõigest, mis siin on. Teatud hetkedel lihtsalt tekib see tunne, et see pole reaalne elu, mida siin elan ja veel vähem tundub see olevat minu elu või mina, kes seda elu elab. Siin on kõik teisiti. Ma tunnen ise, et ma olen nii julmalt muutunud ja vahel ma lihtsalt mõtlen, kas ma tahaks üldse selline olla, nagu ma olen. Aga need on lihtsalt need halvad päevad, mida peab ka olema.

Õhtul otsustasin siis poodi minna, et aega kulutada, ostsin endale värsket salatit ja jogurtit ning hetkeajendil mõtlesin, et lähen vaatan Subwaysse ka. Astusin uksest sisse, nokitsesin telefoni kallal ja kuulsin siis juba endale tuttavat häält tere ütlemas. Päris paljudel Eesti tüdrukutel on oma lemmikteenindajad igal pool, Starbucksis (silmapilgutus Reelikale) ja Subways ja mujal.. Minu lemmik on Subways, tema nimi on Connor. Haha. Igal juhul sain ma seekord võileiva ise ütlemata, mida tahan, ta mäletas ning lõpuks sain lausa tseki isikliku tekstiga. Väga armas, tegi mu tuju paremaks küll.

Teisipäeval oli mu tööpäev kella ühest kella kuueni ehk sisuliselt alustasin tööpäeva ja panin lapsed kohe magama. Midagi märkimisväärset ei juhtnud, päev oli selline nagu ta oli. Pärast tööpäeva läksin ringi sõitma (selle põhjustest kuulete vast mõne päeva jooksul lähemalt) ning kui koju tagasi jõudsin, skypesime empsiga, emps oli kuidagi kuri, karjus ainult lapse peale, haha. Korra nädalas mu kätte saab, siis saan kohe mööda päid ja jalgu. Väikse vennakesega rääkisin ka, kes reisilt koju jõuab. Killuga rääkisin ja Lauraga rääkisin. Muudkui räägin kogu aeg, mölapidamatus. Ahjaa, teisipäeva õhtul käisin esimest korda elus Marco's pizzat tšekkimas, et mis koht on ja kuidas kvaliteet on. Valisin hawaiian pizza, millel oli sink, kana, peekon, ananass, juust ning KÕIGE väiksema suuruse.. Nohjah, teadagi see ameeriklaste väike suurus ju. Eile sõin, täna sõin, homme söön ka veel.

Kolmapäeval ehk täna oli tööpäev 12st. Hommikul kuulsin, kuidas koristaja põrgulärmi tegi, sundisin ennast üles ajama, panin ukse lukku ja magasin magusalt edasi. Ükskord ma ausõna tõusen üles ja lasen ta oma tuppa, haha. Tööpäev oli päris tore, lapsed olid heas tujud ning me saime väga hästi läbi. Lisaks oli minu nõme emotsioon ja tunne ka kadunud, täna oli kogu maailm juba lillelisem. Täna olid üldse VÄGA lahedad mõtted mul peas.

Evie: When is your birthday? (-Millal Su sünnipäev on?)
Gerli: April 28. Then I'm getting 22. (-28.aprill. Siis saan 22)
Evie: OHHHH MEEEENN. I'm so sorry. (-OHHH MEEEN. Mul on nii kahju.)
Gerli: Haha, why you say that? (-Haha, miks Sa nii ütled?)
Evie: You're getting SO OLD. (-Sa saad NII vanaks.)

Ta on ausõna lihtsalt pärl-tüdruk. Mõnikord ma tahaks, et mul oleks kaamera kogu aeg prillide küljes, sest kui ta neid asju ütleb, on ta nii siiras ise ja isegi kui mina kõht kõveras naeran, on tema ikka tõsine ja küsib: "What is sooo funny??" (-Mis on niiiii naljakas?).

Niisiis, rohkem polegi praegu midagi rääkida. Joanna rematchi lugu läheb järjest inetumaks, eks ma mingi hetk räägin pikemalt, kui selgus majja saab, täna oli vahepeal selline tunne, et sõidan talle lihtsalt järgi ja toon ta sealt majast ära. Madelene (kes selles peres enne elas) ei suuda seda uskuda, ütles, et see ei kõla nagu see pere, kellega tema elas.. Oeh jah.

Meie imeilus kevad (lohutuseks, et mitte eriti soe)

Graeme "ärkasin just üles" soeng
Mu beebi
Spanish II edukalt lõpetatud
Roheliste huultega daam

Arvake, kes on šokolaadikrõbinate fänn siin majas
Ja superarmas mu hostvanematest, et nad mu peale kogu aeg mõtlevad.

Minu hawaiian pizza

4 kommentaari:

  1. Ma ei saa üle su lastest. Nad on nii nunnud! :D
    Aga pitsa kohta - JÄLLE sa sööd rämpsu. Kas ikka peaks? Ah? Kas peaks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On nunnud :)
      Mm, no vahel võib jah, ei pea nüüd iga ampsu lugema, varem küll kellelegi korda ei läinud. :D

      Kustuta
  2. Anonüümne21/3/13 08:00

    Miiiiks Sa pead nii isuäratavaid pilte toidust siia panema? :D
    Mul tekkis juba hommikul vara tohutu pitsa isu ja olin peaaegu valmis juba seda endale tellima hakkama :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haha :D Hea hommikusöök ju :D

      Kustuta