pühapäev, 24. märts 2013

Nädalalõpp shala

Nüüd oli mul bloggerist nii kopp ees, et keeldusin reedest saadik siia leheküljele isegi tulemast. Nii palju asju juhtus, et ma mõtlesin, et ma ei jõua neid mitte kunagi kirja panna ja ohutum on siis üldse mitte alustada. Haha.

Reede hommikul ärkasin keskpäeva paiku ja siis oli Joanna juba lootusetult mulle sõnumeid saatnud ja helistanud, tahes midagi teha. Kui ma lõpuks üles ärkasin, tuli ta siia, ma panin ennast riidesse ja käisime siis Subways, mina hommikust söömas, tema seltskonda nautimas. Kui söödud saime, tulin koju tagasi ja mul oli vestlus hostisaga. Üleüldse ma peaks mingit muudmoodi neid asju kirjutama hakkama, tundub, et google translator on mõnel päris hea sõber, haha, edasi lebotasin kuni viieni, siis mõtlesin, et liigutan end veidi, aga ega eriti ei viitsinud küll. Kella kuueks pidi panka minema, jõudsin sinna siis kui pank kinni oli. Õnneks uksed olid lahti ja tegin siis kutsikanägu ja võeti ikka mind kuulda. Tänasin vist oksele ajamiseni neid, aga nad ei tea, kui suure teene mulle tegid, haha.

Edasi sõitsin siis Zuri juurde, käisime veel pangas (pangad on au-pairide lemmikud) ja sõitsime siis Steak and Shake'i, kus kohtusime mõni aeg hiljem veel Joannaga ka. Meil oli mõnus õhtusöök, kohe mitu mitu tundi. Rääkisime juttu, sõime, proovisin mint cookie kokteili ka ära, imehea lihtsalt. Lõpuks, kui me sealt minema saime, oli vist kell 9 ringis juba.
Rõhk nimele "Surrey," mis on meie broneering, haha. Zuri nimi sai uue kirjutamismooduse




Mingi juustuburger ja friikartulid peekoni ja juustuga
Pärast õhtusööki neidudega plaanisime bowlingusse minna, aga no alati, kui plaani teoks peaks hakkama tegema, on kõigil sada viis häda, miks ei saa, seega siis läksid Joanna ja Zuri koju ja mina sõitsin bowlingusse ja sain seal Hamediga kokku. Bowling oli päris naljakas, alguses ma üritasin korralikult mängida, aga kui ma nägin, mis skoori see mees teeb, siis see ajas mind naerma, et ma enam ka ei suutnud.

Mu kuulid ikka roosad ju
Vist ainuke vise, mis tal keskele läks, haha 
Skoor räägib enda eest (haha, see ajab mind ikka veel naerma)
Mingi hetk pandi kõik tuled kustu ja tehti kõva muusika ja diskosaal. Ja ürita Sa siis aru saada, kuhu oma palli viskama peaks.
Ja pilt nunnupilt ka ikka
Pärast bowlingut jätsime minu auto parklasse ja läksime tema autoga söögikohta otsima (sest tal läheb alati kesköö paiku kõht tühjaks haahaa, õhtunali), aga kõik pandi 11st kinni. Lõpuks nägime lambist mingit logo kaugel paistmas ja kuna see helendas, võtsime suuna sinna, et äkki see on lahti. Oligi. Hea, et ma viimasel hetkel märkasin endale juhiluba taskusse pista, sest see oli nii kuri koht, kedagi ei lastud ilma dokumendita sisse.

Koha nimeks "Dave and Busters," mingi spordipubi-baar, mis iganes, superlahe koht. Eraldi oli spordivaatamiseks ruum, kus siis joodi korralikult õlut, teine saal oli restoran ja kolmas oli mängude saal. Sõime siis õhtust (ja, ma läksin pärast õhtusööki veel õhtust sööma), mina võtsin salati ja sõin seda mitu tundi seal. Ahjaa, kui neljapäeval väljas käisime, hakkasin ma teenindaja peale naerma, sest ta rääkis niiiiiiiiii kiiresti, see oli lihtsalt uskumatu ja ma ei suutnud, natuke ebaviisakas küll, ma pärast vabandasin ka, aga no nii naljakas oli ja siis kui reedel teenindaja meie lauda tuli, ütles Hamed talle, et ta aeglaselt räägiks, et muidu ma hakkan naerma ta üle ja siis teenindaja rääkis minuga nagu hulluga, hahaha, appi kui naljakas.

Teenindajaks oli mingi 28-aastane tüdruk ja siis seal oli veel üks tüdruk, kes oli aasta Iirimaal elanud ja teadis Eestit ka, seega meil oli väga lõbus õhtu. Teenindaja rääkis anekdoote ja lõpuks tegi meile veel päris suure allahindluse ka. Superlahe!

Kui kõhud täis olid, läksime mängudesaali, reaalselt oligi suur-suur ruum mänge täis. Mängisime mõned mängud ka, korvpalli ja käehoki (mul pole aimugi, mis selle nimi tegelt on) ja mingeid palle veel ja siis tennist jne. Ma ei mäletagi, kell oli kõvasti üle kesköö juba selleks ajaks. Igal juhul mingil hetkel ma ütlesin Hamedile, et ma tahaks temast mingit mälestust ja siis ta läks selle automaadi juurde, kus saab selle kombitsaga mänguasju püüda ja püüdis mulle mõmmi. Esimese korraga. Vapsee, harjutab vist iga päev. Haha.



Mu kingitus
Lõpuks läksime ära, mu autole järgi ja jõudsin sinna kell kaks. Aru ei saa, kus see aeg lendas niimoodi. Sõitsin siis koju, üritasin kohe magama minna, aga no see ei tööta mitte kunagi. Hommikul alustasin kella 11st tööd. Lapsed olid parajad nunnerdised, väga armas oli nendega koos olla, tegime nalja ja vaatasime multikaid. Õhtusöögi sõime õues, sest ilm oli jälle super, mina olin lühikeste varrukatega. Ma ei teagi, palju temperatuur oli, ma unustasin vaadata. Pärast sööki mängisime veel frisbeed ja Brutusega ja siis tuppa tagasi, vann, multikad ja siis tuli Amee koju ja mina vajusin väsinult oma voodisse.


Alguses mõtlesin, et ma ei lähe oma voodist mitte kuskile, siuke uni oli lihtsalt peal, aga lõpuks pärast kolme tunnist mõtlemist otsustasin siiski minna. Mul oli mitu kutset igale poole, otsustasin vastu võtta Joanna ja Elleni kutse Steak and Shake'i minna. Teine õhtu seal, no mis siis ikka.

sest söögipildid on kõige toredamad
piparmündi-küpsise kokteil uuesti
Joanna
Ellen ja mina
Ellen ja mina uuesti
Meie õhtu venis jälle nii nii pikale, kell oli vist üks, kui me ära läksime. Sõitsin koju küll sellises olekus, et tahaks ainult magada. Muidugi, nagu alati, kui ma tahan vara magama minna, lõppeb see kell viis hommikul. Nii ka seekord. Pärast mitmete inimeste ütlust, et uus saade "Su nägu kõlab tuttavalt," on super hea, pidin ma seda vaatama hakkama. See kestis kaks tundi ja vahepeal pidin ringi sahmerdama ka veel, seega jah.. Nii see läks.

Täna hommikul tegin oma silmad lahti pool kaks. Oi kui hea oli. Selleks ajaks oli mul sada vastamata kõnet ja sõnumit ja muid uuendusi, ma esimese hooga olingi 15 minutit telefonis, üritades kõike läbi lugeda, mis seal oli. Mõtlesin, et täna tuleb nii laisk päev, kui laiska päeva pole mul veel tükk aega olnud. Kuna uued osad seriaalidest väljas olid, mõtlesin, et ah ostaks hunniku rämpsu ja sööks ja vaataks neid saateid, aga endalegi üllatuseks ajas südame pahaks rämpstoidule mõtlemine, haha. Ise ka ei usu. Niisiis sõitsin poodi, ostsin puuvilju, juurvilju, salatit ja tuunikala ning tulin rõõmsalt koju tagasi ja vaatasingi "Elu keset linna," ja "Su nägu kõlab tuttavalt" saated ära. Viimase ajal üritasin küüsi lakkida ja kui Tanel Padar ikka seda Tina Turnerit tegema hakkas, naersin nii hullult, et pidin mitu korda laki maha võtma ja uuesti panema. Meganaljakas!

Täna oli meil GIGAvestlus ka, Geelika, Silver, Allar, Egert, mina, Andre koos. Nalja sai no nii palju, et naera herneks. Vaieldamatult parim seltskond mul seal kodus ootamas. Ja juba väiksed plaanid nendega paika pandud ka. Võinoh, ma üritasin panna, selle peale teatas Allar kuldsed sõnad: "Kuule, Sa ei tea ise ka, millal ja kas Sa tagasi tuled.." Haha. See ajas veel ekstranaerma.

Ja niimoodi ongi siis järjekordne nädal läbi saanud. ÕUDNE, kui kiiresti need nädalad lähevad. 35 päeva sünnipäevani, ajee !


Lõpuks sain ikka lakitud, haha

2 kommentaari:

  1. Anonüümne26/3/13 00:28

    kuidas sa neid uusi kutte endale nii kiiresti leiad?

    VastaKustuta