pühapäev, 30. detsember 2012

Küsimustering

Seekord on kuidagi nii hästi läinud, et küsimusi selline ports, et saab lausa kaks ringi teha. Enne aasta lõppu vastan kõik olemasolevad küsimused ära, siis saab uuele aastale vastu minna puhta lehega. Niisiis siin järgmised 20 küsimust ja vastust (ja kui Sinu küsimus välja jäi, oota homset blogi, seal on kindlasti sees).

Ja kui kellelgi veel tekkis küsimus, kuhu küsimusi saata saab, siis e-mail on minagerli@gmail.com.

1) Kas Sa oleksid läinud USAsse ka siis, kui Sinu ainuke kontakt Eestisse oleks olnud paberkiri?

Ilmselt ma oleks rohkem mõelnud küll, sest praegu suhtlus kodustega (võinoh eestlastega) on aidanud koduigatsusest ikka kõvasti üle olla.

2) Milline toode-toiduasi on Ameerikas, mida Eestis ei ole, aga võiks olla, kõige geniaalsem? Anna Eestile häid mõtteid.

See on küll raske küsimus. Mulle torkasid esimese asjana pähe valge glasuuriga Oreo küpsised. Ja Subway võiks Eestisse tulla (aga kuulujuttude järgi üsna varsti peakski tulema). Iseteeninduskassasid võiks meil olla, tean, et meil Selveekspress on, aga siin on igas toidupoes ja mulle väga meeldib neid kasutada. Igasugused drive-inid, näiteks pangas ja pangaautomaatidel võiks olla, see on ääretult mugav.

3) Kas nüüd tagantjärgi oma enam-vähem lootusetut olukorda vaadates (rematch) oled õnnelik, et jõudsid selle pereni, kus praegu oled? 

Jah. Seda on minult palju küsitud, ja ma olen selle peale palju mõelnud. Eelmine tüdruk oli siin ainult ühe kuu, ta tuli selle pere juurde nädal aega varem kui mina USAsse tulin, ja ma olen mõelnud, et saatus ei viinud meid esimesel otsimisel kokku (pere ja mind) ja saatus andis meile uue võimaluse, nemad läksid rematchi, mina olin rematchis. Ma tundsin siia majja sisse astudes esimesest minutist peale ennast nii õnnelikuna. Ja olen siiani.

4) Kas pikendamine veel üheks aastaks maksab ka midagi?

Jah, nii-öelda kindlustusraha peab uuesti maksma, aga see tuleb enam-vähem sama summa, mis esimesel aastal koos programmitasuga, sest sain selle tasu soodushinnaga.

5) Kas ootad Eestisse tulekut? Kas mõtled ka sellele, et kui oled Eestis tagasi, siis võib-olla tahaksid hoopiski USAsse minna uuesti ja mõtled, et oleksid pidanud pikendama veel? 

Eks ma muidugi ootan, siin on esimene elevus mööda läinud, nüüd vahepeal võiks jälle omi inimesi näha ja siis võiks tagasi tulla. Tulevik saab keeruline igal juhul olema, mida iganes ma siis teha otsustan, jääda või lahkuda. Selge on see, et mul on nüüd kaks pere ja kaks kodu ning minu süda jääb kahte riiki. Elu on liialt lühike, et praegu selle peale mõelda ja ennast vaevata, eks vaatame, mis tulevik toob.

6) Kas sul oli USAsse minnes nt. nimekiri ka, mida kindlasti tahad teha ja mida näha? 

Kusjuures ei olnud. Olin mõelnud mõne koha peale, nt söögikoht või vaatamisväärsus, mida kindlasti näha tahtsin-proovida tahtsin, aga enamik asju on spontaanselt tulnud.

7) Natuke isiklikum küsimus, sa ei pea vastama. Kas see raha, mis sa iga nädal teenid, on piisav, et seal ära elada või sul on endal ka mingi säästukonto, kuhu nt. Eesti vanemad raha saadavad ja aitavad sind? 

See raha on täiesti piisav, et ära elada ja minu meelest ka täiesti piisav, et lõbutseda ja osta, mida vaja-tahad, aga mitte piisav, et korjata. Enamasti tuleb ja kulub sama kiirelt. Vanematelt ma siinelamiseks raha küsinud ei ole. Mul on lisaks kaart, mida kasutan hädaolukorras, kui see tulema peaks, aga sellist asja ei ole, et paralleelselt palgaga veel mingit raha saaksin.

8) Kas oled USAs muutunud positiivsemaks või negatiivsemaks? Et kas oskad nt. probleemidega paremini toime tulla ja igas asjas head näha, kas klaas on pooltühi või pooltäis?

Positiivsemaks igal juhul, sest siin on juba inimesed nii positiivsed ümberringi. Vahel ikka viskab üle ja siis olengi üksi ja rahunen maha. Kuidagi sellist negatiivset kogemust ei ole, nagu Eestis kippus viimasel ajal palju olema. Klaas on ikka pooltäis kogu aeg!


9) Vahepeal käis su blogist läbi pidevalt üks seltskond veidi vanemate kuttidega ja oli Ian, kellega kogu aeg väljas käisid, nüüd pole ammu neist midagi kuulda olnud. Ei suhtle?

Erinevatel põhjustel on läinud jah nii, et väga ei suhtle. Tegelikult oli tüli rohkem Zuri ja Matti vaheline, mis siis mõjutas kogu seltskonda, ühed olid Zuri poolel, teised Matti poolel ja nii on läinudki nii, et me enam ei hängi. Ianiga käisime väljas küll tihti, aga jooksis kass ka meie vahelt läbi, tuleviku vaated olid erinevad.

10) Kas vahel on selline tunne ka olnud, et KÕIK, enam ei jõua ja pakiks asjad ja tuleks koju? Kui jah, siis mis selle põhjuseks on olnud? 

Seda tunnet esimese kolme nädala jooksul oli päris mitu korda. Just siis, kui päev päeva järel möödus ja mingit uudist ei tulnud, tundsin, et olen koormaks Reelika perele ja tundsin, et see ei olnud see elu, mida ma siia elama tulin, aga siis rääkisin Reelika hostemaga ja tema pani mu hoopis teistmoodi mõtlema. Praegusel hetkel on mul heameel, et ma alla ei andnud.

Ja siis oli korra nüüd jõuludel. Aga see ei olnud mitte sellepärast, et Ameerika elu oleks üle visanud, vaid sellepärast, et ma nii väga tahtsin jõuludel oma inimestega olla ja normaalset toitu süüa. See tunne oli vaid hetkeks ja ühel õhtul, hommikul oli juba parem meel.

11) Kõigepealt kinkis südamega kaelaketi, siis buketi roose. Ütled endiselt, et tegemist on sõbraga? Ei taha hästi uskuda, et ta niisama sõber on. Ja eelmine nädal olid veel küll "suhtes" Facebookis.

Ma arvan, et las see teema olla. Inimesed on uudishimulikud ja ilmselt Sina ka tunned mind lähemalt, sest mu Facebooki postitused ei ole avalikud, aga ei taha midagi ära sõnuma hakata või õhupalli suureks puhuda.

12) Kas sa pole päris ausalt oma praeguse hostperega mitte kunagi tülitsenud?

Ei, ei ole. Me räägime asjadest omavahel, kui kellelegi midagi ei meeldi. 

13) Mis on USAs proovitud toitudest kõige jubedam või imelikum, mida enam uuesti ei sööks?

See tortilla või nacho või mis iganes, mis mu hostema tegi viimane kord, oli küll parajalt imelik, et seda enam ei tahaks. Pumpkin-pie oli minu jaoks päris jube. Hmm, ahjaa, ühed mingid maiustused olid ka, kookoshelveste ja šokolaadiga, tundus kindla peale minek, aga lõpuks viskasingi minema.

14) Mida Sa tahaksid kindlasti Ameerikast kaasa võtta? Mille või kelle?

Haha, no siin kohal tuli küll sada asja pähe. Ma ütleks siis mille - auto ja kelle - oma lapsed.

15) Kas hindad oma praeguseid "kaarte" Ameerikas paremini kui samal ajal Eestis oleks käes olnud?

Eestis ilmselt ei oleks mu elu palju muutunud, töö-kool-kodu, seega ma arvan, et mu praegused kaardid on paremad selle poolest, et elu on muutunud ning ma olen saanud palju uusi sõpru ning kogemusi. Ja muidugi mu suur armastus inglise keele vastu nüüd. 

16) Mis on kõige imelikumad traditsioonid, mis USAkatel on? Isegi, kui sinu perel neid pole, siis need, millest kuulnud oled?

Meie peres erilisi traditsioone ei ole. On pühapäevane kirik, igasugused pühad, aga rohkem mitte. Päris palju olen kuulnud juudiperekondadest, kus on näiteks traditsiooniks reede õhtuti suur õhtusöök. Ma ei teagi, ameeriklased ei ole mingid traditsioonide pidajad minu meelest. 

17) Kas inimene, kes pole lapsi varasemalt hoidnud, ei saa üldse au-pairiks?

Siin on kohustuslikud tunnid küll, olenevalt programmidest kas viimase kahe aasta jooksul või üldse elu jooksul. Tegelikkus on see, et ega keegi seda kontrollida ei saa, aga kui satud näiteks väikese lapsega peresse ja pole mähkmeid nt kunagi vahetanud, siis see saab Sulle endale raskemaks kui asi väärt. Reelika peres näiteks on suured tüdrukud ja tema on neile autojuhiks + teeb siis koduseid toiminguid, seega seal peres ilmselt ei ole eriti oluline see, kas oled 200 tundi väikest last hoidnud või mitte. Ja eks neid peresid ole teisigi.

18) Miks Sa läksid USAsse just au-pairiks, kui on muid variante ka nagu nt vabatahtlikuks või raamatumüüjaks?

Minu jaoks oluline kriteerium oli kool. Ja teiseks on lapsehoidmine sama töö, mida ma Eestis tegin, seega minu jaoks oli tegemist ainult elukoha ja elukeele vahetusega. Ma millegi muu peale isegi ei mõelnud.

19) Mida peale inimeste Eesti juures kõige rohkem igatsed?

Oma koerasid ja kassi. Eesti keelt ja odavat kinopiletit. 

20) Mis teeb just sinu pere parimaks?

Nad on noored, nad on mõistvad ning meil on sarnane huumorimeel. Meil ei ole erimeelsusi, mõistame üksteist ning me ei tülitse. Mul on hea meel töötada ja teha kõike nii nagu nemad paluvad, sest minu enda vabal ajal võin teha, mida mina tahan. Ma võiks kokkuvõtvalt öelda, et meie vahel on harmoonia. Ja see meeldib mulle.

3 kommentaari:

  1. Väga hea lugeda su toredaid vastuseid. :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne30/12/12 13:34

    Nüüd kohe küsiks:

    Kas saan kunagi Assaku hoovis musta korvpalluriga 1-1 teha või üldse ei saa?

    Rohkem ei oskagi küsida...

    all the best,
    yo lil bro

    VastaKustuta
  3. Anonüümne30/12/12 14:38

    Ma küsiks ka ühe küsimuse: mulle tundub, et eurooplased on üldiselt maailmast rohkem teadlikud (riigid, pealinnad, nende suuremad vaatamisväärused jne) kui ameeriklased. Mida sina arvad?

    VastaKustuta