neljapäev, 20. detsember 2012

Enne maailmalõppu

Ütlen eelmise blogi lõpetuseks, et tegelikult möödus päev vanaisaga koos lapsi kantseldades ikka läbi suure häda. Lisaks hommikusele varasemale äratusele, mis mind veidi häiris, sest mul sel nädalal kõik päevad tööpäevad (muidu on kolmapäev vaba) ning see oli mu ainus hommik, mil võimalus magada, olin terve päeva siukses stardiasendis,et kui midagi vaja on, jooksen. Nii mu hostema ju mul teha palus.

Lõunaajal Evie tuli mu tuppa, küsisin, kas ta süüa on saanud. Ütles, et jaa, sõid jäätist, suure karbi. Kusjuures, minu jäätis ka veel oli. No okei, saan aru, vanaisa ei teadnud, aga hallo, jäätist? Lõunasöögiks?

Tavaliselt nad siis umbes kell 1-3(4) magavad, kuid kuna neil oli vanaisaga lõbus, ma ei torkinud. Kolmest läksin alla uuesti, Graeme oli nii väsinud, et röökis täiesti unesegasena, panin ta siis magama. Pool tundi hiljem läksin uuesti alla, vanaisa magas diivanil. Võtsin panin siis Evie magama.

Ajasin siis nad pärast viite üles, muidu nad poleks õhtul  magama jäänud ning tegin neile õhtusöögi. Graeme hakkas röökima, et tema ei taha ja tavaliselt ma kaklen temaga kuni ta sööma hakkab. Aga ei, vanaisa võttis ta sülle ja lohutas, et no leiame midagi muud. Sõi kreekereid ja vahukomme. Normaalne, kutt on kõrvapõletikus ja kogu päeva toit oli jäätis, vahukommid ja crackerid.

Ma ei läinud närvi, olin täiesti rahulikult. Kella seitsme ajal läksin alla, et panen pidžaamad selga neile, aga need olid õues. APPI. Vihma sajab, pime, külm, laps kõrvapõletikus ja nemad on õues. Tulid kell kaheksa siis tuppa, panin pidžaamad selga. Üheksa ajal (mis on viimane aeg magama minna) võtsin siis Graeme ja hakkasin magama panema, vanaisa ütles, et ta on okei, ei pea magama panema teda. Selle peale läksin nii närvi, midaiganes, ma annan alla. Kui Amee pool kümme koju tuli, oli ta jumala üllatunud, et miks lapsed üleval on. Ma ei öelnud mitte midagi, marssisin oma tuppa ja vihastasin siis seal üksinda.

Igal juhul palvetasin terve öö, et hommikul vanaisa ära läheks. Ma ei teadnud täpselt kui kauaks ta siia jääb, ja oli selge, et meie kahekesi laste kasvatamisega hakkama ei saa. Mu ema ütles väga lohutavalt, et vanaemad-vanaisad ikka hellitavad lapsi, aga minu arvates läks asi üle piiri. Kui ma näen Amee-Adami käitumises midagi, mis on risti vastupidine minu käitumisel lastega, siis ma räägin nendega tavaliselt hiljem, kuidas mina käitun ja küsin, kumb käitumine parem on. Vanaisaga ilmselgelt ei olnud mõtet sel teemal rääkida.

Kolmapäeva hommikul siis alustasin tööd 8.45st ning esimese asjana nägin, et vanaisa oli tõepoolest läinud. Oh, aitäh. Ma ei taha, et keegi valesti aru saaks, inimesena on ta väga tore ja ma respekteerin muidugi teda, aga mul tekkis nii abitu tunne lihtsalt, kui hommikul küsitakse mähkmevahetamiseks minu abi, sest ise ei oska, aga õhtul teatakse paremini, mis kell haige laps peaks magama minema.

Me veetsime hommikupooliku Graemega toas, mängisime ja joonistasime, tal nüüd mingi joonistamise tuhin peale tulnud. Kella üheteistkümne ajal läksime Eviele järgi ja pärast kooli siis lõunasöök ja kõik rahumeelselt magama. Ilmselt eelmise päeva väsimus oli mõlemal sees.Pärast uinakut ajasin Evie üles, panin talle tantsuriided selga ja andsin ta siis Ameele üle, kes ta tantsutrenni viis. Graeme magas endiselt. Lõpuks ajasin tema ka veidi enne Amee ja Evie tagasitulekut üles, sõime parajasti, kui pere naised tuppa tulid.

Pakkisime siis sada poekotti lahti kõik koos, Amee tõi mulle uusi asju proovida, paraku kipub nii olema, et mingit erilist toiduvalmistamist siin majas ei hakkagi olema. Mitte, et see mulle ei meeldiks, ma pole eriline kokkaja kunagi olnud. Täna sai need asjad kõik järgi ka proovitud. Õhtuks alguses oli ilus plaan tehtud, aga kuna mina olin üsna tõbine ja mu kaaslane oli ka korralikult tõbiseks jäänud, jäi see tervislikel põhjustel ära.

Niisiis möödus minu õhtu koduselt, vaatasin x-factori finaali ning pärast saadet hääletasin enda lemmiku poolt 312 korda. Haahaa! Kaks tundi oli aega hääletada, ma hääletasin. Panin omale ilusti hääletamise jaoks lugeja kõrvale, et kõik korrad kirja saaks. Eestis oleks see mulle kõik maksma läinud 296,4€, USAs on see tasuta. Hurraa, elagu USA!

Õhtu kujunes päris humoorikaks, sest läbi korraliku juhuse hakkasin suhtlema ühe kifti kutiga, kellega laupäeval klubis kohtusin. Ta jäi laupäeval meile kõigile silma oma super tantsuoskusega, mitte ei kõkutanud niisama, vaid reaalselt tantsis ja veel nii hästi ning mina siis pärast oma mõnda jooki olin jube julge piiga valmis ja võtsin ta tantsima ka. Zuri naerab siiamaani, kui kindel siht mul silme ees oli. Igal juhul me siis taasleidsime teineteist ning ajasime veidi juttu, täitsa tore.

Täna hommikul algas siis 13,5 tunnine tööpäev. Mina olin juba enam-vähem terveks saanud, vähemalt tunne oli parem, väljas sadas paduvihma ja see kõik kokku tähendas tubast päeva. Korraks mõtlesin küll lastega välja minna, aga otsustasin siis siiski mitte seda teha. Kogu päev oli paras loomaaed, lapsed olid hullud, ilm oli hull ja mina olin pidevalt uuesti ja uuesti hulluks minemas.

Õhtu oli tore, sain suhelda Killu ja Liiviga, vahelduva eduga ning mul on degusteerimiseõhtu toodetega, mis Amee mulle eile poest tõi.



Vasakul siis mingid saiakesed Cheddari juustuga. Need maitsesid üliülihästi, juust saia sees oli nii mõnus pehme. Keskel on mozzarella juustuga mingid taignas asjad, lisaks juustule oli seal sees veel mingi üsna vürtsikas pizzakatte maitseline asi. See eriti ei maitsenud, liiga vürtsikas oli minu jaoks. Ja paremal on siis pizzataskukesed, mis olid ka imehead. Päris edukas degusteerimine oli.

Õhtul tegi Adam üllatuse ja tuli koju, esialgu ei pidanud enne homset tulema ja homne tööpäev on mul alles 18.30 õhtul, supercool, jee!

Jõulukaardid. Ameerikas tõeliselt populaarsed, täna tulid 3 järgmist. Kõik lihtsalt saadavad kaarte, ulme!

Nüüd see postitus siis viimane enne maailmalõppu, mis mind magamise ajal ilmselt tabab. Või ei taba. Haha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar