pühapäev, 23. september 2012

Mitte nii hea nädalavahetus

Reedeses blogis hõiskasin rõõmsalt, kuidas nädalavahetuseks on plaanid tehtud ja kõik on nii tore, nii tore.. Oeh jah. Mul on praegu selline madalseis lihtsalt, ma tahaks jalgu trampida ja karjuda ja ropendada. Ometi ma ei tee seda. Miks? Sest ma olin arvestanud sellega, et siin ei saa mitte kellegi peale kindel olla.

Olgu, minu laupäev. Reede öösel sai jälle üleval oldud, magama läksin alles kella viie aja hommikul ning seega magasin laupäeval poole üheni. Tahtsin panka minna, aga ei saanudki, sest pank pandi juba kell 1 kinni. Niisiis, sinna lähen homme uuele katsele. Igal juhul lebotasin siis lihtsalt kodus megakaua, voodis ja siis rääkisin inimestega juttu ja textisin Zuriga, et õhtuseid plaane arutada.

Esialgu oli meie plaan klubisse minna. See ununes ruttu, kuna teine tüdruk, Karen, pidi õhtul töötama. Siis pidime minema Kings Islandile, mis kujutab endast lõbustusparki. Suur ja äge. Avati kell 7 õhtul. Mingi hetk kutsus Zuri mind teiste tüdrukutega Friday'sse (söögikoht), ütlesin, et jätan selle vahele, kuna eelmisest õhtust oli alles toit alles ja ei viitsinud jälle sööma hakata. Zuri pidi teada andma, kui ta kodus on ja siis lähme. Sõnum tuli, et ta jõuab kohe koju. Järgmine sõnum oli, et ta läks oma hostemaga tülli ja ta ei taha kuskile tulla.

Kuna mina täiesti valmis olin välja minema, võtsin auto ja sõitsin lihtsalt oma lemmik piirkonda, käisin Meijeris shoppamas. Nüüd siis leidsin lühikesed püksid, kui suvi läbi sai. Kuna need aga maksid 4 dollarit ja olid nii šefid lihtsalt, ei saanud ma neid sinna ka jätta. Ja ühe pluusi ostsin ka, 3 dollarit oli väärt küll. Ostsin veel beebiporgandeid ning käisin ka tankimas, minu esimene tankimine USAs.

Oma väriseva käekesega täpselt lastud 20 dollarit ! YAY
Väljas läks kohutavalt pimedaks ja mul oli veits jonn peal, kuna mu plaanid tühistati ning siis läksin koju tagasi, kus enda lõbustuseks teisendasin arve ja arvutasin ja sain, et mu auto võtab keskmiselt 7,1 liitrit sajale kütust. See on hea. See meeldib mulle. Arvestades, et mul täna sai pere juures kolm nädalat täis ning alles esimene paagitäis kütust sai otsa, on päris hea, paagitäis on pisut üle 45 dollari.

Vestlesime õhtul veel Zuriga, et siis tänaseid plaane arutada, ütles, et lähme Kings Islandile. Jee, mina jälle nii rõõmus. Mingi hetk kirjutas, et kell 3 on cake-coffee tema juures teiste au-pairidega. Küsisin siis, et mis kell me siis Kings Islandile lähme, kui see 11-19 lahti on. Ütles, et oleme tunnikese tema juures ning siis lähme. Mina üritasin kellaaega veidi varasemaks nihutada, tema ütles, et annab hommikul teada.

Täna ärkasin umbes 12 ajal, kohe textisin Zurile, et mis seis siis on. Ütles, et ma võin tulla, millal valmis olen. Tegin oma toimingud ära, jõudsin lõpuks veidi enne kella kahte tema juurde ning seal oli ainult Karen veel. Käisime poes korraks, teised tüdrukud tulid pool kolm, kaks viimast pool neli. Hakkasin juba närvi minema, sest kuigi teistel on hooajakaardid ja neil suva, kas nad seal 3 tundi või 30 minutit, pidin mina selle eest 32 dollarit maksma ja poole tunni eest polnud mul plaaniski nii palju maksta. Jah, illusioon. Kell tiksus neli, viis, kuus.. Nagu aru saada on, ei läinud me mitte kuskile lõbustusparki.

Oehh jah. Keskendudes siis sellele, mida me tegime, siis meil oli koogi pärastlõuna, pakuti maasika-pudingukooki (ära kodus järgi proovi) ja šokolaadikooki. Kohtusin uute tüdrukutega, Marga Ukrainast, Sophie ja Judy Saksamaalt, veel kaks tüdrukut Saksamaalt, kelle nimed ei jäänudki meelde ja siis Karen Kolumbiast ja Zuri Panamast. Tüdrukud kõik toredad ja no õhtu oli ka enam-vähem tore, aga ma olin nii nii kuri.

Kuum šokolaad ja vahukommid

Vasakult kaks sakslast (üks vist oli Kim), Judy, Karen ja püsti on Sophie.
Vasakul on Marga ja paremal Zuri


Mingi hetk pakuti välja, et lähme Friday'sse. Ma olin nii kõhklev, sest ma olin reaalselt nii vihane, et ma tahtsin kedagi lüüa, ma tahtsin nutta, karjuda, et nad on jobud.. Kerisin peas kogu aeg Erle (vahetusõpilane USAs 2010/2011) blogi sissekannet, kus tal pidi ka olema parim nädalavahetus ja kõik plaanid lendasid lõpuks vastu taevast ja midagi ei toimunud ja ta oli pettunud ja vihane. Minul oli täna sama tunne.

Lõpuks otsustasin siiski minna, et äkki ikka jääb hea maik suhu sellest õhtust. Sõitsime sinna umbes 10 minutit, meile lükati lauad kokku ning kõik tellisid ja no superluksus teenindus seekord. Kõikidele toodi eraldi tšekid, pole aimugi, kuidas ta seda tegi, sest me kõik tellisime läbisegi minu meelest. Igal juhul oli minu esimene ehmatus see, et hinnad olid poole väiksemad kui New Yorgis. Näiteks too eine, mis seal võtsin, maksis mingi 19 dollarit, siin oli see 9 sentidega. Praad oli ka väiksem, kui aus olla, aga mitte kindlasti poole väiksem esiteks ja teiseks oli see ikkagi nii suur, et ma võtsin pool koju kaasa.

Õhtu läkski ikkagi lõpuks rõõmsamasse tooni, textisime mu perega, elasin oma viha välja ja nad lohutasid ning me rääkisime Ukraina tüdrukuga pikalt ja laialt meie eludest, sest no Ukrainat peame meie samamoodi Venemaaks nagu ülejäänud maailm peab Eestit. Ja siis me arutasime seal ja vahetasime isegi paar lauset omavahel vene keeles, sest teised tahtsid kuulda, kuidas see käib ja õpetasime neile roppe sõnu, ikka nahhui ja hui ja nii edasi. Haha, see oli päris naljakas. Toit oli hea, seltskond tegelikult ka ja kuigi ma olin ikkagi kurb selle plaanide ära rikkumise pärast, jäin päevaga rahule. Sain ka teada, et eile õhtul oli Zuri juures filmiõhtu, nice, no Sul oli ju nii paha tuju... fuck.

Sakslaste laua pool, naeratav on Sophie, tahtsin tema pildi ka siia panna


Niisiis, lõpuks saabusin kaheksa ajal koju ja Adam ja Amee olid väga lohutavad, sest nad ju teadsid, kui väga ma tahtsin Kings Islandile minna. Elasin ennast uuesti välja, et sorry, aga mina olen harjunud, et kui ma teen plaane, siis ma teen neid selleks, et ma tahan neid teha, mitte selleks, et siis vaadata, kas ma tahan neid teha. Arggghhhh... Ühesõnaga, ma imestasin ise ka, kui vabalt ja kui paljusid emotsioonisõnu kasutades suutsin ma oma täispuhutud tundega neile paisata. KOHUTAV LIHTSALT, niimoodi tehti ülekohut mulle. Adam lohutas, et me lähme perega sinna millalgi, Evie sünnipäeva ümber umbes. Tähendab, siis kui Ameel on vaba päev ehk mitte kunagi, haha.

Panen lõpetuseks veel mõned tavalised pildid Ohiost, mis täna tegin.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar