pühapäev, 12. august 2012

Plaanimuutus

Tänasel päeval oli meil algselt suur plaan minna Manhattanile muuseumisse ja niisama ringi vaatama, aga nagu siin peres tundub olevat, siis plaanid on nõrkadele. Plaanimuutus tähendas seda, et ma olin täna siiski Staten Islandil.

Hommikul ärkasin kell 9, kuna leppisime emaga kokku, et skaibime ja siis saavad vanaema ja vanaisa ka minuga rääkida ja tere öelda. Meie pläku-pläku venis lõpuks pea kahetunniseks, ikka isaga ja emaga ja vanaemaga, kõigil oli midagi rääkida. Täitsa tore, ausalt öeldes. Lõpuks siis läksin pesema ja üles, Stef vaatas Lottet (viies kord kahe päeva jooksul). Sõin siis oma cookie crispisid seal ja Joe tuli minuga rääkima, et tänane linnaplaan jääb ära, kuna reedese tormi tõttu lähevad nad Joe õele täna külla.

"Do you want to come with us?" küsis Joe minult järgnevalt. Minu peas käis üks suur EI ringi. Pärast eilset suhtun natukene ettevaatlikult igasuguste tuttavate juurde minemisse. Niisiis, jäin koju.

Pärast hommikusööki oli meil vestlus, tuleviku suhtes ja nende ootuste kohta minu suhtes. Oli üsna emotsionaalne, mu hostema puhkes mitmel korral nutma, tema jaoks oli nii raske öelda välja, et ta läheb tööle ja pole 24/7 koos lastega. Siiani on ta kogu aeg lastega olnud. Lisaks tema hirm, kas me saame hakkama, mis on täiesti õigustatud, sest ta ei tunne mind ja ma olen siin ka üsna vaikne ja pigem "olen-külas" olukorras, pole veel seda pere ja kodu tunnet.

Kuna siis Stef soovis veel ükskord Lottet vaadata (kuues kord, jaa), pakkusin, et võiksin Gabbyga jalutama minna. Kutsa oli täitsa rõõmus ja ma arvan, et ta juba hakkab mind armastama. Mulle ta meeldib, mulle üldse meeldivad loomad. Käisime terve tiiru kahekesi, ilm on super - 30 kraadi ja päike, ülimõnus! Ma loodan, et see suvi ei lähe mitte kunagi ära.

Mingi hetk tulin siis alla oma tuppa tagasi, skaipisin veel - Egertiga ja emaga ja siis veel isaga ka tund aega otsa. Selline väga jutukas on tänane päev olnud. Isaga vestluse ajal läksid teised ära, lugesid mulle veel viimased sõnad peale ja läksid. Siis tegin veidi isale ekskursiooni majas, täitsa tore. Veidi sain veel ka Kristoga msnis rääkida ja siis läksin oma jalutuskäigule.

Täna tuli mingi räige McDonald'si tuju peale, esialgu tundus google mapsist, et see on 1,6 miili kaugusel, aga millegi pärast pani kaart mu kodu väga valesse kohta ja olles see õigeks saanud, selgus, et lähim hoopis 0,6 miili kaugusel. Samal tänaval, kus ma eile jalutasin. McDonaldsisse ma sööma siiski ei läinud, ei olnud isu, kui kohale jõudsin.

Ameeriklased nalja ei mõista - kui surm, siis surm.

Tänavalt paistis Manhattan

Palju küsitud kütusehinnad - galloni kohta (umbes 3,8 liitrit)

McDonald's on tegija

Mänguväljak polnud isegi restorani kõrval
Käisin ühes pudipadi poes ja see on lausa uskumatu, millist jama nad ikka müüvad. Lisaks käisin ühes poes-kohvikus, kus ostsin omale ÜHE jäätise (yay, leidsingi), Ben&Jerry jäätise ning tellisin creme-cheese'ga bageli, sest ma kodus üksinda ja midagi peab sööma ju. Koduteel kohtusin sõbrakeste oravatega. Täitsa uskumatu, järsku oli terve tänav neid täis. 

Mu lõpuks leitud üksik jäätis

Ameeriklased on segased on lipuga

Mu esimene sõber - kes otsib, see leiab.

Mu teine sõber

Mu kolmas sõber

Mu neljas sõber - paras modell.

Neljas sõber näitas ennast teiselt poolt ka.
Kodutänavas leidsin veel ühe naljaka hoovi, mille pildid panen siia ka ning koju jõudes tervitas mind ülirõõmus Gabby, kellega me veetsime siis mõne aja koos terrassil istudes. Veidikene jalutasime ka. Pärast koristasin köögi ära ning sõin veidi oma bagelit ning lebotasin niisama. Kella kuue ajal mõtlesin, et lähen vaatan, äkki ikka ameeriklased näitavad olümpiamängude lõputseremooniat, aga no ei, kus sa sellega.. Leidsin hoopis 5 filmi, mida kõiki tahaks vaadata, valikuks osutus Harry Potter. Vahva, Eestis polnudki kunagi varianti, et viis erinevat head filmi tuli telekast samal ajal.

Ohjelda oma koera!

Garfield on tegija

Tundub, et keegi otsustas kassi mitte karta ja tappis ta päris ära.. Haha, hea huumor.

Gabby

Gabby lähemalt.
Nüüd olen terve õhtu veel Allariga jutustanud, kes millegi pärast kohe üldse ei taha magama minna. Mulle sobib, ongi lõbusam. Hetkel olen veel üksinda kodus, mõne tunni jooksul peaksid teised ka saabuma. Homsest hommikust hakkab suur töö ja harjutamine!

PS! Täna sain teada, et mul ikka on auto, garaažis peidus, ootab mind. Nii lahe :)

11 kommentaari:

  1. Praegu alles hakkab Ameerika lõputseremooniat näitama. Nad ei näidanud olümpiast mitte midagi otseülekandena.

    VastaKustuta
  2. Hei,
    leidsin täna su blogi ja lugesin vist kõik postitused järjest läbi. Nii põnev!! Ise "plaanin" uuest aastast USAsse au pairiks minna, küll aga Cultural Care agentuuri kaudu.
    Igatahes tahtsin öelda, et väga mõnus oli su blig lugeda ja mu tohutult igav tööpäev möödus linnulennul (: Kindlasti jään uusi postitusi huviga ootama !

    L.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Heihei.

      Ma programmi osas soovitaks Sul tõsiselt järgi mõelda. Viimasel ajal tuleb CC au-pairidelt väga palju nurinat ja pettumust. Facebookis on grupp "eesti au-pairid," liitu sellega ja saad vast infot rohkem. Mulle igal juhul on selline mulje jäänud, et seal on midagi mäda + raha, mille Sina maksma pead on ligi 3x suurem, kui Au-Pair in Americal.

      Aga aitäh heade sõnade eest :)

      Kustuta
    2. Huvitav, mul praegu paljud tuttavad lähevad CC kaudu ja mitte keegi pole ühtegi halba sõna öelnud. Programmitasusid kodulehel vaadates on näha, et hinnad on täpselt samad. Aga tänud hoiatuse ees, eks ma hoian silmad-kõrvad lahti, mis saama hakkab (:

      L.

      Kustuta
    3. Mina rääkisin ühe neiuga, kes läks CC kaudu, maksis ligi 1400 eurot lõpuks kokku koos kõikide kindlustuste ja ma ei tea millega, mina maksin 395 programmile ja 136 saatkonnale. Kõik, need olid kogu mu kulutused.

      Kustuta
    4. Ja lisaks on selle programmisiseselt olnud palju probleeme, et kui häda käes, laiutatakse käsi ja keegi ei aita.

      Kustuta
  3. Kõigil programmidel on samad vead lõpuks kui asi läheb probleemide lahendamisse. Ei ole üksi programm teisest parem (hinnad hindadeks). Lõppkokkuvõttes vaadatakse ikka pigem seda, mis perele hea on. Tüdrukuid, kes tahavad tulla USA-sse on nii palju, et sellepärast, et sinul nüüd halvasti on ei hakata väga pead vaevama. Muidugi on erandeid erinevate inimeste poolt, kes proovivad sind aidata jne. Aga tavaliselt, kui lugeda mitte ainult eestlaste muresid, siis nii, see kahjuks on. Vedama peab lihtsalt, vahet ei ole, mis organisatsiooniga lähed.

    Aga 1400€ on palju. Mina maksin ehk 1400€, sest ei saanud esimene kord viisaintervjuust läbi ja pidin, seda maksma 2 korda (ning võtsin kõik kindlustused, mida nad pakkusid).Aga tagantjärgi tarkusena olen uutel soovitanud sealt arvelt välja jätta mõttetud kulutused, ja siis saab vabalt alla 1000€ kindlalt - mõtlen CC-i.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No eks vigadest oskab rääkida see, kes programmis sees. Ja mina võin väga kindlalt öelda, et minu programmile ja minu tugiisikule läheb see väga korda, kui mul halvasti on. Poleks arvanudki, et nii väga korda läheb.

      Üle 1000 euro on maksnud kõik neiud, kes Cultral Carega läinud on ja keda mina tunnen. Ja programmile, lisaks siis veel viisa. Ja mina oma programmis maksin 395. Leian, et see vahe on meeletu.

      Kustuta