pühapäev, 5. august 2012

Lahkumispidu

Eile õhtul toimus siis minu lahkumispidu, kuhu tulid need kõigekõigemad mu elus ning mõni oli ka teatud põhjustel puudu, kuid tänaseks kõigiga ka kenasti hüvasti jäetud.

Lisaks meeletule funile, oli ka ohtralt pisaraid, kuid ma olen nii rahul - just sellist ärasaatmist ma tahtsingi. Homme lähen lennujaama rahuliku südamega üksinda.


Ae - Gerli - Kelly

Kill-koll ja edu mulle teele

Minu kõige kõigemad.

Tikuga ka viimane musupilt

My girls

My girls 2

Tüübid sinises ja rummikoks


Gerli ja Geelika tellisid öösel pizzat, meie plaan :D

Aitäh teile: Kelly, Geelika, Ae, Kariina, Kristo, Egert, Andre, Silver, Kaspar, Allar, Mihhail - et te tulite mu peole ja tegite selle õhtu heaks. Täna hommikul viisin Silveri, Geelika ja Kaspari bussile ning algas hüvastijättude rodu. Hiljem viisin koju Kristo. Täna sain veel hüvasti jätta ka Kaioga, kellel käisin sõjaväes külas ja saime kohe terve tunni kahekesi rääkida, vahelduse mõttes täitsa hea. Hiljem oli mul õhtusöök vanaema-vanaisa juures, kuhu ka tädi Elve oli tulnud ja jätsin ka seal hüvasti. Pärast saatsin Allari bussile ja sai temaga lehva, lehva tehtud ning kõige tipuks käisin Hiiul, kus kohtusin Henry, Kati ja Liis-Maryga ning sain soojad soovid ka sealtpoolt kätte. Kui koju sõitsin, tundsin, kuidas mu pea nendest hüvastijättudest ja pisaratest lausa valutab. Koduhoovist leidsin veel Kairi ja Riho, kes tulid ka hüvasti jätma.

Viimane õhtu kodus, kell läheb kohutavalt kiiresti ning mu asjad on endiselt kõik pilla-palla. Loodan südamest, et ma midagi maha ei jäta.

4 kommentaari:

  1. Avastasin, et just täpselt 1 minuti pärast peaks startima Su lennuk New York'i poole. Kindlasti on sul täitsa amazing tunne sees. Edu! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sel hetkel küll mingil määral oli jah :)

      Kustuta
  2. Anonüümne6/8/12 07:19

    Nii kiiresti jõudis see päev kätte! Alles sa kirjutasid, et 100 päeva aega. Sa oled nii tublilt jõudnud blogida isegi sellisel kiirel ajal. Ma ei jõua ära oodata reisimuljeid! Loodan, et sa siis kirjutad, kuidas lend läks, kuidas orientatsioon oli ja üldse esimestest USA muljetest. Hästi palju pilte tahaks! Ma vist jagan su blogi Facebookis, kui tohib. Oehhh, mul on 14 päeva aega täpselt. Hirm tuleb peale.

    Ma ikka veel usun, et hakkan blogima. Pilte hakkan kindlalt postitama kuhugi. Kaamera ka ostetud nüüd.

    Edu!

    Mari

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõsi ta on. Ka minu enda jaoks jõudis kiiresti.

      Ja muljed said ka juba kirja pandud, loe rõõmuks. Pilte tegin ka kogu aeg, teine eesti tüdruk juba noris, et olen nagu turist :D :D

      Jagada ikka tohib. Ja hirmu tunne tuleb siiralt alles siis, kui läbi lennuväravate astud, sest siis enam tagasiteed ei ole.

      Su blogi ootan väga :)

      Kustuta